Vaatasime Hanna-B-ga ja äiaga seda filmi. Minu nõudmisel. Keegi tuttav (vist hetkel rase Evelyn) soovitas.
Tore oli vaadata sellist briti ilmalõpufilmi. Veider oli see, et Hanna-B tajus/tundis, et see pisikesele tulevasele Tammele ei meeldi. Või, et see tekitab ebameeldivaid seoseid talle ja pisikesele.
Keha reageeris miskil teistsugusel viisil.
Maailmalõpp teemana, paelub ikka ja jälle inimkonda. Iga aasta tõstab pead siin või seal ilmalõpu kuulutaja. Otsitakse ülesse kõikvõimalikud ennustused. Populaarseim neist vaieldamatult Johannesse Ilmutuse raamat. Maailm, vähemalt inimeste maailm peaks kõige kaduva teed vast ehk niikuinii minema. Kuid kuidas ja millal see toimub. See on küsimus omaette.
Praegu püüan keskenduda sellele elule. Elamisele. Olen mõelnud, et kui mu elukvaliteet oleks selline, et oma sõpradest tuttavatest lahku minnes mõtleks, et see on viimane kord kui ma neid näen, siis oleks ma ikka kõva mees.
Mitte sellises skiso mõttes, et kardan või sedasi. Vaid selliselt elaksin oma elu, et iga samm ja tegu, pilk ja puudutus oleks aktuaalne. Oluline.
3 kommentaari:
Ehk võiks spekuleerida, et maailmalõpu teema (ning paljud teised sarnased "kõik on halvasti" teemad) on inimloomusele vähemalt meie kultuuriruumis teatud mõttes paratamatult omased.
et kunagi ammu kui inimesed veel müüdilises maailmas elasid mõeldi igast jama välja, sest muud moodi polnud lihtsalt võimalik oma kogemusi seletada. ning hiljem oli seda algselt tõsiselt võetud jama keeruline kõrvale heita ning nii sellest saigi paratamatu osa meie mõtlemisest.
aga see on kõik siin puhas spekulatsioon ning hetkeemotsiooni alusel kirjutatud
Selle kõrval eksisteerib ka veel ilmutus.
Teadmine, mis inimväline ja kus osal TÕEST katte pealt võetud. Inimene kasutab selle kirjeldamiseks talle omast märgikeelt. Ehk siis püüab kirjeldada kirjeldamatut.
See jama selle ilmutusega ongi, et ükskõik kuidas sa teda käsitled ikka jääb ta üsna subjektiivseks.
(Kui juuksekarva lõhki ajada, siis jääb igasugune inimeste vaheline kommunikatsioon subjektiivseks ja mingit objektiivset infot polegi. Aga kui võtta nii tavaelu raamides)
Seega ma olen nõus leppima sellega, et selline nähtus nagu ilmutus eksisteerib ning selle kaudu on võimalik jõuda lähemale ühele või paljudele tõdedele, kuid tema olemus on selline, et see ei saa olla kunagi kuidagi objektiivne.
Postita kommentaar