stardipakud

Elu märkimisväärsed ja mitmeti tähistatavad sündmused on justkui mingi etapi lõpp. nii me näikse uskuvat - saades 21 hingatakse kergendunult, sest seaduse silmis on kõikvmõisus tagatud ja keeldudega palistatud lapsepõlv lõpuks möödas. Kui mees võtab naise ja laualtus toimub, siis süveneb teadmine, et vallalisus on seljataga jne.

Ise olen mõikama hakand, et sellised sündmused ei ole finišijooned vaid stardipakud. Olulised ja meeldejäävad, kuid nende väärtus tuleneb sellest, mis neile järgneb.

Pühapäeval õnnistasime kogudusse kolm uut inimest: Kaido, Terje ja Chrisi. Seegi mingismõttes uus algus.

500

Sellest ajast, kui ratta olen kevadel kuurist välja ajanud, olen selle imemasinaga sõitnud juba pisut üle 500 km. Maailma mastaabis pole suurim saavutus, kuid oma küla arvestuses olen vast ikka tegija, vähemalt enda majas küll ;).

Sai jälle Tallinnas käidud Usuretke tegemas. See on siis Sütevaka kooli secunda astme õpilastega, kes on valinud usundiloo enda valikaineks, käik erinevatesse pühakodadesse. Seekord siis tavapärased sünagoog ja krišnaiitide tempel ja neile lisandus Pirita klooster. Sünagoogi giid oli viisakalt kirjeldav, krišnaiidid selgelt evangeliseerivad ja Isa Vello Salo oli vanaisalik-torisevalt heatahtlik. Kuid retk oli tore - lapsed pidasid puhtust ja koolile suurt häbi ei teinud.

Töö leidmisega põle veel suurt edu olnud, kuid tegelen edasi. Vast tuleb enesele see töö ise tekitada.

Täna jumalateenistusele rääkima misjonaarsest Jumalast.

grillitsa

Selle suve esimene grillimine välitingimustes tehtud - edukalt ja maitsvalt ning ka meeldivalt. Majaesise õue mõlemad plusspunktid tulevad kohe esile - lastel on mõnus mõnnata ja kasvõi palja tagumikuga ringi joosta. Päikesene päev trööpas meil Mehepoja sedavõrd ära, et tema uneaeg algas öökimise ja oksendamisega. Nüüd siiski olek kergem ja magab vägilaseund.

Nüüd, kui suvi on alnd-algamas, tuleb muudele rõõmudele lisaks ka töökoht leida ja elu nigu mustik või vaarik.

Eurole üleminekust ei tea mida arvatagi. Välismaale minnes on tore neid näpuvahel hoida, kuid ikkagi teistmoodi raha. Kuid harjume kõigega - eks suurem osa ajast on siinmail asju aetud rublades, markades ja võõrkroonidest. Elame selle eurogi üle.

Huvitav, kui euro käes, siis millise pähkliga oravad Riigikogu poole kappama hakkavad?

Mõtisklen jätkuvalt eneses oleva jumalapildi üle, huvitav, kas Jumalas on ka olemas inimesepilt, mille üle ta mõtiskleb või milles ta aeg-ajalt kahtleb?

muutja

Täna 2 aastat tagasi, kell 23.45 nägime esmakordselt näost-näkku emaks- ja isakstegijat - Kristjan Saamueli. Temas me olemegi kokku võetud.

Muusika on keel milles see mees räägib ja siis polegi sõnasid ju suurt tarvis - piisab paaris efektsest trummilöögist või ülidramaatilisest õhukitarririfist ja juba ongi asjad räägitud ;)

Isaksolemine on lahe ja Saamuel teeb selle sõnulseletamatuks.

0-punkt

"Null" on teadapärast arv, mis viitab eimillelegi ja kõigele. Kui keegi ütleb, et tal on tuju nullis, siis mõistame, et põle head emotsiooni, ent sügavamale sukeldudes saaks väljendada ka seda, et ta's on kõik emotsioonid korraga. Kui keegi või miski on nullpunktis, siis mõtleme, et (taas)alguses ent võiks mõista, et ta on kõikjal samaaegselt. Et siis igatpidi saab seda nullimajandust võtta.

Mõtlen siin jätkuvalt, et kui saaks teha taaskäivitusi oma elus, siis milliseid. Ma ei usu, seda sõnavahtu, kui öeldakse, et ma ei kahetse oma elus midagi. Ikka kahetsetakse, ikka soovitakse, et mõned sündmused, kohtumised, ütlemised oleksid olnud olemata või tegemata. Küllap on ka selliseid asju, mille välja- ja ka meeldetulemist ei talutataks.

Kokkusaamised pereliikmetega on huvitavad. Käisin Paides ja Kohilas ja maal vanemate juures. igakord õpin midagi, saan infi pere kohta, mida varem ei teadnud. Ja mõned asjad ehmatavad sellisel moel, et ei teagi, kas oleksid seda tegelikult teada tahtnud. Kuid mõnikord aitab minevikusündmuste teadmine mõtestada olevikku ja ka inimest selles olevikus.

Neid inimesi, kes julgevad oma elus taaskäivitusi või uuskäivitusi tekitada, on minu kangelased.

Teiste elude nullimine ja loodi ajamine on alati lihtne. Kuid Kristus tuligi haigete juurde ja pidutses patuste, hoorade ja tölneritega. Sea mitte nende olukorra tõttu vaid vaatamata sellele. Tunnen, et vajan ka säärast pidu - pidu Kristusega.