Tülitsesin veits enda klassiga. Tegelt lihtsalt sain tigedaks mõttetu jauramise peale. Ja siis tuli Kiri. Üks mu klassi poiss pistis selle ruudulise ja servast veidi rebenenud kirajkese mulle tunni lõpus pihku. Ole siis tige selliste peale.
Saatsin ka neile omapoolse kirja.
Kirja on hea saada ja saata. Tülikas kuid mõnus.
ee-kirjad on sellised ebaisikulised, kiired ja pinnapealsed. päris paberile kirjutatud (või ka trükitud) kiri on miskit muud. See on asi su käes, mida esemena omada hea ja sisu hea lugeda.
ISe olen elus mõned kirjad saatnud.
Esimene kiri, kuhu kirjutasin, oli isale. Isa oli meremees, käis aafrikas ja mina kirjutasin ,et " too mulle viul". Hiljem kirjutasin kirju kirjasõpradele, siis pruutidele ja nüüd vaid postkaarte aeg-ajalt kui olen välismaal. Kuid ise kirjutatuna on nad tähendusrikkad.
Kakstuhat aastat tagasi kirjutatud kirjad, mis Uues Testamendis on samamoodi ääretult tähendusrikkad. Mittalihtsalt "Hi, kuda elu ;)))" vaid tekst, mis on "elav sõna" - seega minuga rääkiv ka nüüd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar