taandunud prioriteedid

Mu naine sai nädalapäevad tagasi hakkam megasünnitusega - ta tõi ilmale, poja, kellega koos sündis isa, vanaema, vanaisa ja pinu tädisid-onusid.
Kuid minu jaoks tähtis minu kui isa sünd.
Ei oleks uskund, et isaks olemine on miskit ürgset ja võimast. Lood nagu Iisaki ohverdamine, Absalomi mäss Taaveti vastu ja kadunud poja oma, saavad uue värvingu ja tähenduse.
töö, bänd jms on teisejärguline... ilus tunne on. Elul on värvi, mõtet, maitset ja hinda....