käik Tartusse

- see toimus täna. Saadeti HB-ga Pärnust Tartusse kontrolli. Leiti, et miski proov oli positiivne, kuid pidanuks olema negatiivne. Ja nii siis läksime geneetiku konsultatsioonile. Lugesin enne infi, et mida kõike see võib tähendada - downi sündroomist kuni raske geneetilise puudeni. Hirmus mõeldagi. Kuid teadsime enne mistahes proovi ja vastust, et me armastame seda last.
Geneetik vestles ja saatis edasi UH-sse. Ootasime üle tunni uksetaga. Vaatasime kuidas paarid seal ootasid ja sisse läksid ja tõsiste või ehmunutena välja astusid.
Siis tuli meie kord. Olime viimased. Tartu koledate koridoridega naistekliinik oli kõike muud kui rahutekitav. Sisenesime kabinetti. HB lauale pikali, kõht paljas - ja siis UH. Vaadati titte, mõõdeti ja siis selgus, et rasedus on hoopis paar nädalat kauem kestnud, kui Pärnu arst arvas ja seega pidigi see positiivne proov positiivne olema, kuna sel ajal on miski asja tase langend. Ja seega on kõik hästi ja normaalne!!! Kõik on korras. Laps terve, HB rõõmus ja mina õnnelik.
Ja muuseas - TA ON POISS!!!!!!!!!!