Võeh! Selline pikk nädalane reis seks korraks seljataga. Käisin koos sõbra Andrese ja ansambli Miki Mausiga Viinis My Chemical Romance kontserdil. Mina olin Andresega rohkem bussi-ja reisijuhi ülesannetes.
Esimest korda matkabussiga. Väga mugav oli. Magamine, söömine ja muu säärane asi oli käepärast ja andis suuremahulist autonoomsust.
Veidra asjana tajusin et olen võõrandunud või eemaldunud noortest. Või õigemini noore põlvkonna arusaamadest. Tekkisid tõsised vaidlused näiteks riietuse üle (noh nende poolde põlve vajunud pükste üle). Mõni aasta tagasi poleks see teema mind kuidagi väga morjendanud, kuid nüüd tõstatus esile. Huvitav.
Väsimus on kontides siiski.
Homme jälle tööle...
See reis oli muutuste reis. Ses mõttes, et nii mõnegi jaoks muutus maailm. Sõber Andresel suri samal ajal ema, reisikaaslane Pamela sai 15 aastaseks, Eestis jõudsid talve esimesed külmad puhangud kätte, Bedwetters sai kohti esimesi emm-tii-viil.
Iseeneses toimus miski muutus - naine ja laps on veel olulisemad kui enne. ei taha enam eemal olla. Lihtsalt ei taha.
Vaidlesime/arutlesime Andresega ka usuasjade üle. Tema oma ilmavaatelt pigem budismusesse kalduv. Seega sai taarutud ja kombitud teineteise usumaastikel. Huvitav oli. Väga huvitav, kuid samas väga ettevaatlik tegevus. Õrnad oleme (inimestena). Mina olen. Järjest enam saan aru kuivõrd raske on seletada seletamatut - Jumalat. Samas kuivõrd kerge on mööda rääkida saamata aru terminoloogiast. Kuid see kasvatab mindki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar