Teen remonti. Enda pisikeste, töntside sõrmedega keeran kruve metalli ja kipsi. Lihvin seinu ja olen igati lahe mees. Sest, et sissekolimine uude kodusse ootab. Väike "Timm" ootab kah (kutsume nii oma sündimata last - Timm Tamm kõlab ju hästi ;)).
Eile tegime äiaga seina auku. Sellist, kuhu saab panna kõiksugu nipsasjakesi, shampoone ja muid vidinaid. Auku tehes kukkusime filoforsseerima (sõber Helveri väljend). August ja selle mõõtudest ja kas on variant, et on olemas miski ideaalauk. Noh sellistel teemadel. Kuid tähtis kõige selle juures oli/on see, et mistahes teemadel me ka ei arutand - töö sai tehtud. Väga hästi sai tehtud. See on hää. kui "koju" (ämma-äia juurde) tulime, siis oli kohe teistpidine tunne sauna minna. Mitte sellise linnatohlakana (kellena iganädal käin) vaid töömehena, kes on tööd tehes higi valanud, pingutand ja saavutand. Ja see oli hea!
Koguduses on samamoodi. Me arutame ja vaidleme teoloogiate, meetodite ja muu säärase üle. Kuid tõeliselt saame rahulduse siis, kui töö õnnestub. Ehk siis kui kogudus kasvab, inimesed muutuvad isiksustena küpsemaks ja muu säärane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar