inspiratsioon

Mingi nädal aega oen olnud võlutud teiste tarkadest mõtetest. Erakordne õnn.

Hää kuulamine

Mu aiphõuni sattus hää kuulamine - Tõnu Lehtsaare loeng palveinspiratsioonist. Soovitan.

eitusest läbi jaatuse

"Mina olen" on midagi väga fundametaalset. Enese olemise tunnistamine ja tunnustamine ei kuulu tavamõtlemises kahtluse alla. Tavamõtlemine ütleb : "video ergo sum" (näen - järelikult olen). Üsna labane, kuid nii see on. Descartes teatas: "Cogito ergo sum" (mõtlen = olen), Nietzsche: "Volo ergo sum" (tahan=olen), Kierkegaard: "credo ergo sum"(usun=olen) jne.
Ka eitades jaatame. "Ma ei ole selline või tollene" ütleb ka midagi selle kohta, mida ma arvan ennast olevat.
Tuleb meelde uuetestamentlik lugu kahest kõrvuti palvetavast juudi mehest templist: üks maksukoguja ja liigkasuvõtja ning teine, kes oli vagasse eliiti (variserid) kuuluv mees. Variseri "Mina" koosneski sellest, kes ta ei ole ("tänan sind Jumal, et ma pole patune nagu on See maksukoguja"). Samas Maksukoguja "Mina" oli mingisugune jaatav pilt enesest: "Ma olen patune".
Faktiliselt pole vahet, patususe tõsiasi sai kinnitatud mõlemapoolselt kuid templist lahkus kõvema minapildiga siiski maksukoguja.
Kes sina oled?

Moosimehe mõnus elu

Mehepoeg asus täna moosi ja saia parteisse. esimehena läheb tal seal hästi.

Eesti mees (mõttekild)

Mu isa on eesti mees, mu vanaisa oli eesti mees
nad tegid tööd
neil polnud aega taevasse vaadata
kuigi salajas tahtsivad

Kui elu lööb rusikaga näkku...

... mida siis teha. Kas nutta või naerda või mõlemat?
Siiski elan veel mõõdetavate ja hoomatavate murede ja ka rõemude väljas.
Enese olemisege seotud on mured jms on ikke lähedal nigu särk ja püksid.
Kuid elu rusikahoobina tuleb lugu murest või kurvast mis on mõõdetamatu.
Kontrolli ei taha me kaotada. See on meie suurimaid patte.
Ka siis kui kuulutame, et Jumal on meie elu kontroller, tahame me ikkagi olla juhid.
Seni kui purjetame laeval, mille nimeks "Jeesus", pole erilist vahet, alles siis kui Kristus roolimeheks saab, toimub muutus.
Koolis pidin seletama, misasi see usklik ja usk ikke on. Seletus oligi see, et me ei suuda kõike enda elus kontrollida ja usk ongi usaldamine, et kõike mida me ei saa kontrollida, seda saab teha Jumal. Aforismina on justkui OK. Elupraktika nõuab sagedast ISE suremist.
Olx, jutt muutub targutamiseks...