eitedest kah

mehe elu on igavene võitlus - kiskjate, teiste hõimude või siis kõikvõimalike trossidega. kuid aeg-ajalt ilmuvad teele ka eided. mitte vanad naised. pigem sellised naised, kes räägivad ideaali abielust, mehelikkusest ja meestest kui perepeadest. saades mehepoja enese kaitsva tiiva alla, eidestavad nad mehed, ehk siis muudavad mehed sellisteks meesteks, kes omades seisukohta vaikivad selle oma ihueide juuresolekul maha ja muu säärane - röövivad mehelt tema väärikuse ja mehelikkuse - selle, mis teeb mehest mehe ka teiste meeste silmis, mitte ainult eide silmis.
normaalne mees tahab loobuda paljustki enda armastatu kasuks, kuid ükski mees ei taha eidestuda. naised on kavalad ja peavadki seda olema kuid mees on perepea, jumalanäoline olend (nagu nainegi), kui mitte eidenäoline.
on ka osadel kritlastel säärane arusaam, et kristlik mees on eidestunud mees - selline tegelane, kellel puudub isiklik huvi ja hobi ja vajadus kasvõi aeg-ajalt naine koju jätta ja olla ise või siis koos teiste meestega.
Piibel räägib teistsugusest Mehest. Mees võtab riske, võitleb, eksib elab ja sureb millegi olulise eest ja pärast. Piibli Mees on mees mitte eit.

elu kellapommiga

viimased kolm päeva on justkui pommirühmas. Ses mõttes, et tead kus on pomm ja kuidas töötab, kuid tead, et selle ainus deaktiveerimise viis on selle õhkimine, kuid selleks peab aeg "täis saama". Sama on ka meil. Ootame ja ootame. Katrin (HB ema) käib ringi ja ootab moblakõnet. Sõbrad loodavad näha kuidas veed voolavad jne. Kuid me ise, lihtsalt ootame. Sünnitamise ja lapse saamise reaalsus on midagi sellist, milleks ma valmis pole. Väga tahan ja ootan sed last, kuid ma ei oska olla valmis (loomulikult on vidinad nagu vanker, voodi jms olemas).
Mu identiteedil on siis uus lisand - isa. Teoorias olen kõva.
Osa identiteedist on seega pidevas muutuses kuid osa mitte. Identiteet "inimene" ja "mina" on sama. See on saanud kinnituse usust Jumalasse. Mõningate arvates on see inimesele suur õnnetus, kui ta allutab ennast Jumalale (kelleks või milleksiganes teda peetakse). Jumal ei taha inimeselt tema "mina" röövida vaid selle väärikana talle tagastada.
Igas jaatuses on eitus kui ütlen "mees", siis ütlen kohe "mitte naine", kui "inimene", siis "mitte loom", kuid võib ka "mitte jumal". Jah, temanäoline, kuid mitte tema. Oleme vaid pisut kõrgemal muust loodust, kuid sellest pisikest vahest piisab, et tajuda enese "mina" unikaalsust ja kordumatust.

lapserindel muutusteta

lapse sünni ootamisel aeg jääb justkui seisma. kõik muud tegevused ja asjad on fooniks sellele. täna käisid külalised - seekord Miki Maus koos Andres Adamsoni ja Helen Erastusega. Toodi nagu ikke soola ja leiba, mett ja kaunis piltki (Andrese tehtud). Sai külaski käidud (jalutatud) pea 2 km Ermo ja Jaana juurde. Kuid titeootus on miski eriline. mõnes mõttes ei soovigi selle lõppu. Kuid naisele on parem kui ära sünniks . ootan sind, mu laps.
Homme hakkab kirikus jutluste sari, mis puudutab mehi kirikus. Miskit meestele on alati hea. Ma põle miski šovinist, kuid arvan seda, et kui mehelt võtta ära midagi, mille kohta sab ta ütelda, et see on tema oma või talle kui mehele kuuluv valdkond, siis kaotavad sellest kõik nii naised, mehed kui ka lapsed.
Mees
Isa
Kütt
Õpetaja
Armuke
Sõdalane
Tööline
Kaitsja
Vallutaja
Võistleja
Abikaasa
Preester
Võlur

valmistume haiglasse minema - millal juhtub, ei tea

Siin siis mõned killukesed meie elust-olust ja ettevalmistused mehepoja kojutoomiseks

toimuvast

Homme saab nädal uues kodus elatud. Ei saa veel aru, et see meie kodu on. Kuid eks harjumine enda sauna ja mõnusa köögi ja hea loodusega võtab aega. Olulisem siiski see, et oleme nüüd HB-ga lahingvalmiduses nr 1. Sest ämmaemand (on alles ametinimi) kuulutas eilsest alates meid sünnitusvalmiks. Ootame.
Kui katsun HB kõhtu, siis põtkib mehike veidrates kohtades. Mul on tekkinud kahtlus, et äkki on seal sees lapsi mitmuses. Kuid eks näis.
Täna avastasin, et mul on ligi 100 õpilaste tööd parandada. Öäk!
Sain hiljuti taaskordse meeldetuletuse Peebult, et pean Tartusse kolima. See on ikke hea, kui keegi tegeleb mu elu suhtes selguse otsimise ja planeerimisega. Ei ole vist palju inimesi Eestis, kellele poole sellise sõnumiga üks tuntumaid ja karismaatilisemaid pastoreid pöördub.
Lihtne on mugavustesse takerduda, kuid see on vaid vahend paremaks eluks kuid mitte elu eesmärk. Sellest olen nüüd küll hakanud aru saama.
Ahjaa, eile sadas meil ukse taha Karin (Tikk) ja andis meiel miski ümbriku. Sees oli CD ja raha (üle 700 krooni), selgus, et koguduse inimesed olid teinud miski kihlveo meie sissekolimise tähtaegade üle. Kui pakutud tähtaeg möödus, pidi oma panuse ühiskassase panema. Kui mäng läbi, siis anti raha meiel. Üllatus suur! Müts maha teie ees, mu sõbrad!

ja möödus öö...

esimene öö uues kodus ööbitud. ärev ja rahutu öö. lihased valutasid (raua venitamisest ja kolimisest). uskumatu on saanud tõeks. oma kodus oleme. ilus, mugav ja suur on. naine tegi hommikusööki (eie õhtul pani juba valmis), poiss möllab HB-s.

ära!!!!

täna peaks olema meil viimane poolpäev HB vanemate juures. Veedame esimese amtliku öö meie enda esimeses isiklikus korteris. Esialgu on korter lage. Pisut köögimööblit, laud, neli tooli, diivan kus magada, riidekapp ja klaver. Kuid siiski oma...
Mingil veidral kombel on tekkinud psühholoogiline tõrge sinna sisse kolida (mul on tekkinud) twgu pole vist ka tõrkega, pigem harjumatus - siiani olen seal käinud ju ainult midagi remontimas, liimimas, pahteldamas, saagimas, kruvimas, lihvimas, rullimas, puurimas, lõikams ja koristamas. Nüüd korraga elan seal...
Ilu elu

vanaema, kas ma suren nüüd ära?

Sellise küsimuse esitasin kunagi enda vanaemale. Olime seenel kuskil Raplamaa metsas. Tulime metsast välja ja hakkasime läbima ettejäänud karjamaad. Karjamaad piiras elektrikarjus. Teised (suured) pugesid alt läbi, mina (toona väike), haarasin karjusest kinni... sain tunda vahelduvvoolu rõõme. Pulseerivad elektrilöögid mu käes ja õudusest haaratud ilmel kõlaski see küsimus mu suul: "Vanaema, kas ma suren nüüd ära?" Vanaema rehmas seepeale, "ei sa sure midagi, lase sealt lihtsalt lahti!" Lasin, mõjus ja elan. Oli väga reaalne kogemus.
Praegu käivad mitmed asjad mu elus vahelduvvool-režiimis. Kuid mingites valdkondades tahaks, et pinge oleks kogu aeg peal. Usuelus, armuelus ja enesetegevuses (muusika jne.) Lapsen justkui oli. Iga päev oli põnev ja lahe...

sai arutet

istusime mõned õhtud tagasi Helveri ja Tõnisega ja vaatasime elule pisut teise nurga alt.
Mille pärast oleksime, meie, mehed valmis surema? Kas kodumaa nimel oleksime? 1/3 meist leidis, et parim sõda on eemal toimuv sõda - seega ruttu, esimesel võimalusel Rootsi. 2/3 üsna häälekalt pidas oluliseks vajadusel kasvõi relv käes seista selle maa eest. Naised (Kairi ja HB) ei saand aru, miks nende mehed nii väga sõtta kipuvad. Ei kipu ja ei taha... kuid miski justkui kriibib. elada ju tahaks samas vabas riigis on hää elada. Isegi kui siin toimuv aeg-ajalt ajab kohvivee sealsamuseski keema. Need jamad on meie jamad ja need rõõmud on meie rõõmud. Keegi ei taha sõtta surema minna. Kuid mõtted säärased.
Täna jälle arutlesime, seekord asendas Tõnist Ermo. Mõni mees on valmis kasvõi Moskvasse maju õhkima minema, kui selleks peaks vajadus tekkima. Milleks tsiviile siis segada, protesteerisin, aga kui venelased tulevad, siis nemad jub pööravad torud tsiviilide vastu, kõöas vastulause. Mõõtsime asju Tšetšeenia pilguga, kuid tarkus ei suurenend. HB on ikke ähmis, et miks ma nii väga sinna sõtta ronida tahan. Ei taha, pidin jälle kordama, aga mis siis kui...
Poiss on kohe-kohe sündimas (lähima kuu jooksul kindlasti) HB on ilusaim rase keda näind. Kahjuks pilti saata ei saa, sest Argo koos Sütevaka seltskonnaga on Kreekas ja loomulikult minu fotokas kaasas.
Säärased read ritta reastat

lõpp lähedal

...korteri remontimisel. viimased kihid sauna supi pandud ja kaardinapuud magamistuppa (kahtlesime kuni ruloode hindasi nägime). Suurem sodi ära veetud. Nüüd vaid Katrini ajast sõltub millal kaardinad valmis saame. Siis... guudbai ämma-äia - esimest korda asume elama päris meie enda kodusse. "Timm" sündimas, elu ees (sõltub HB nägemuse tõsidusastmest). Igatahes on hea näha, et aega läks, mis läks, aga aega läks!

kaardinapuud pandud ja kerisel kividki peal - ajee!

...

korter hakkab elamisväärseks muutuma. viimased pisidetailid vajavad lihvi ja paigaldamist. nagu näiteks üks plastikliist, mis tuleb meelde alati korteris olles, valgustid, kardinapuud ja kardinad, siis valmis eluks.
HB on nagu pall - ilusaim rase keda näind! Superlahe. just hetk tagasi silitasin kõhtu ja ütlesin ka HB-le, et enam pole see mõte, unistus ega palve vaid reaalsus - meie päris oma "timm", Tulekul ja puha. Loomulikult tuli osta vanker (kirves seljas). Õnneks oleme ülekallatud titeriietega. HB pakib kotti m illega sünnitusele tormata ja mina ei suuda uskuda, et ma hakkan sinna ka lähima viie nädala jooksul minema. Kuigi HB lubas esimeseks tähtajaks, ehk siis Jüripäevaks lapse ilmale tuua - eks näis.
Helver ja Kairi riputasid enda pulmapildi konkursile ülesse. Ilus pilt ja kenad inimesed. Tasub häältki anda. Hää näha kui sõpradel kulgeb hästi.
Ise maadlen praegu eneses mehelikkuse ja kiriku vahekorra üle. Miks siis mingi suva anton tänavalt peaks tahtma kuuluda kogudusse ja käia kirikus? Seele üle mõtisklengi.

rõõm asjadest

asjad teevad rõemu. kas siis ihalus nende järgi või nende kasutamine. üsna palju määratleme ennast läbi elutute esemete, mida omame - mobiiltelefon, auto, laptop, fotokas, kodu jne.
soov võita miljon krooni ei ole ju miskit muud kui ihalus asjade järele. miljoni krooni väärtus seisneb ju selles, kui palju ja milliseid asju selle eest saab. kui miljonist ei piisas, siis tuleb teine miljon juurde "sebida" jne. sõbrad tahavad fotokat saada (või siis tunnustust ilus pulmapildi eest), seega käin ja viskan kümne punkti kaupa hindeid nende niigi kenale pildile. Sest sõpru peab aitama ja ilus asi on ilus asi.
Korteritegu on ka säärane asi, kus pidevalt tuleb asjade vahel valida. KAs siis ilu, otstarbekuse või hinn järgi. Nii siis ongi, et asjad, asjad, asjad. Sestap on hea, et see asjade ralli hakkab veidike hääbuma - laenu enam ei anta, raha läheb maksude peale - pole mida kulutada asjade peale ja inimesed on pingevabamad, lõbusamad ja lahkemad. töökaaslane Juta märkis täna hommikul, et inimesed järjest sagedamini ütlevad, et neil läheb hästi. ebaeestlaslik. meil, eestlastel, läheb jui alati kehvasti, ka siis kui läheb hästi. naabrite eest tuleb õnnestumisi varjata, muidu tahavad osa saada. tegelt tuleks pidu korraldada, nuumvasikas veristada ja sõbrad-tuttavad külla kutsuda. kui läheb hästi vaatamata asjade olemasolule või puudusele, siis ongi hästi.
Tõnis mägi lulab "kui pühapäev on püha päev siis kõik on okei!" nii ongi.