...

eile pidas pärnu pidu ja paraadi
seekord olid lipud õigetvärvi triibulised
mitte punasest violetseni vaid S M V
ilves ja viisitamm
timparii ja tiritamm

Jumal hoia Eestimaad!

päevast ja nimedest (põgusalt)

Täna võtsime endil HB-ga kõrvust kinni ja vedasime Annliisi sünnale. Õigemine määrisime endid üsna viisakal jaseltskondlikul moel pähe. Haarasime Tõkked kogu kupatusega kaasa. Tegelt kukkus see kõik kenasti välja. Sõime, lobisesime, kuulasime hip-hopi ja lõpuks vaatasime vana head vene filmi. Sellist nõuka-aegset huumorit "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused".
HB paisub see tähendab, et eelkõige "Timm" teams. Käiakse ja nuiatakse poisi nime. Me ei ütle, sest tegelikkuses pole isegi kindlad. Nimega on selline huvitav värk, et tahame panna tähelepanuväärset nime, millega seonduks miskid väärtused või muud säärast. Samas harjume misahes inimese mistahes nimega ära. Seeg pole mõnes mõttes tähtsustki, mis nime sa kannad. Loeb see isiksus, kes selle nime taha varjund. Kui nimi on Raibet või Ilge, siis võib muidugi saad avarases nooruses seltskondliku psühhotrauma ja isiksusena võid sa hävida või siis ignorandiks muutuda või miskit muud säärast. Piibliaegadel ja hiljemgi veel anti nimesid, millel oli sisu ja mis tähendas midagi. Tuli ka ette kus lapse nimi saadi ilmutuse teel. Sellisel juhul oli nimi midagi enamat kui nimi. See oli isiksus ja olemus.
looduskultuurides kandsid inimesed mitut nime - salajast ja avalikku, lisaks veel nimed mis tulid kaasa teatud elukorraldusega (abielu - meil jäänukina mehe perekonnanime võtmine).
Nimedega saab nalja kuid samas on need ka olulised "Ega nimi meest riku" on eestlastele tuntud vanasõna. Seega saavad ka Ilge ja Raibet hästi hakkama.
Oeh - pikaks venis heietus nimeteemal.

Andestus

Käisin eile õel (Kristil) külas. Kui saatsin tall msn-s teate, et tuleme, siis oli vastus kuidagi kahtlev. Ei saand esialgu arugi, et miskit on viltu. Kui kohale jõudsime, ja möödunudnädalased õnnesoovid ära soovisime, siis sain aru, et ta oli solvunud kuna ma ei läinud möödund nädal ta sünnale, kuigi ma lubasin.
Jah, parem on mitte lubada ja teha kui lubada ja mitte teha.
Sain andeks. andekssaamine on sama raske kui andestamine, sest:
a) raske on tunnistada - jah, ma eksisin - alati on olemas miski vabandus
b) raske aktsepteerida teise autoriteeti, selle kes ütleb - ma andestan
c) tuleb arnestada, et käitumine peab muutuma

Kuid õega peab läbi saama hästi

Tark jutt

Istun Tallinnas Usuõpetajate aastakonverentsil ja kuulan Mark Raukase juttu usu ja mõtlemise vahekorrast. väga huvitav, keeruline ja paeluv. Filosoofid oskavad seda asja hästi.
Uskuv inimene näeb asja ühte kindlat moodi ja see nägemine mõjutab tema käitumist. See on tema jutu mõte.

sõber päevaks

Mulle ei meeldi see sõbrapäeva värk.Sõbrad meeldivad ja on vajalikud. Vajalik eelkõige ise olla sõber, see ütleb minu kohta nii mõndagi. Hindan ääretult kõrgeks sõprusega seotud väärtusi: ustavus, ausus, armastus jne. Kuid sõbrapäev ei meeldi. Üldse sellised imalavõitu tähistamised on võõrad. Ei tahaks olla sõber vaid päevaks. Ikka kogu eluks.
Mul on sõpradega vedanud. Vägaheade sõpradega nimelt. Mul on neid mitu. Esimene parim sõber oli/on Taavi. Taaviga saime sõpradeks samal päeval kui ta tuli minuga samasse lasteaeda ja samasse rühma. Mäletan seda päeva (ähmaselt aga mäletan). Taaviga olen teinud pea kõike - käisime nurga taga suitsu tirimas, suvel ratastega järves ujumas, ühiselt pidutsemas jne. Oleme sõbrad siiamaani. Näeme harva kuid läheme teineteisele korda. Sellist sõpra kogu eluks on au tunda. Kes on sinu Taavi?

otsitakse indie-bändi

Tulles tagasi (edasi) PROOVIKA teema juurde, pean möönma, et veidi olen mures. Mures või murelik võis siis rahutu (vot see on õige sõna). Rahutu stiili pärast. Mõtlesin, et järgmisel aastal tuleks ära keelata kardaaniga trummimäng. See oli pea iga bändi trummari leivanumber. Kuulates kõrvalt üsna väsitav.
Ilge tihe trummimäng, skriimo ja metalsaundiga riffid - ausalt öeldes väsitav.
Head indie-poppi või - rokki oleks tahtnud kuulata. Sellist saundidesse uppumist ja kerglast või siis eksistentsiaalselt naiivset omakeelset lüürikat kah sekka. Kuid meil, Pärnus, pole hetkel nii kombeks. Ses mõttes olen nõus nendega, kes leiavad, et praegune PROOVIKA esinejaskond sammub eelmiste võitjate Mushy ja peedvettersi suunas. See oli ka põhjus, miks Minu Akvaarium ja T:69 ka demodevoorust läbi ujusid. Põhjendatult.
Kuid indiet on vaja. Rohkem ja uhkemalt. Seega - OTSITAKSE INDIE-BÄNDI! Mina otsin.

proovikas tehtud

sai nüüd läbi see Proovikas 2008. Vaheklipid tundusid töötavat, bändide tase oli kõva, kava sujus (nibin-nabin). Ainuke mida tunnen - väsimus, meeletu väsimus - samas selline õnnis, istun raseda naise kõrval endal keha alles dušisoe ja tunnen vaid jalgade kihelust - väsimusest.
Võitjaks seekord siis Raplamaalt pärit Sick of Sorrow. Veider ju - kuid teevad Pärnus proovi ja enda rida teevad ikke hiiglama hästi. Üldse oli hästi.
Oeh - nüüd põhku

kibekiire vantsimine

see nädal vahetub ullumeelselt - korter (köök peaaegu valmis - nipet-näpet veel), EGA õhtujuhtimine, Proovika videote tegemine ja proovikas ise kah. Vennana ja pojana pole kah miskit väärt - ammuoodatud ja ettevalmistatud sünnipäevaele ei jõudnudki (andke andeks hõimlased ja kaimud - vananen mõtetes koos teiega). Selle asemel kimasin Pärnu-Tallinn-Pärnu liinil, istusin hommiku 6-ni arvutis (Proovika videoklipid) ja v'tlesin füüsilise väsimusega.
Eile õhtul sattusin soovituste mõjul lugema koguduseliikme Angela blogi. Väga hea lugemine. Mõttesügavus olemas ja puha.Eriti arvestades inimese noorust. Kosutav on säärast teksti lugeda. Väga kosutav.
Kogu selle kimamise keskel tekib küsimus, et milleks seda kõike vaja on. nagu loos kaamelipojast, kes ei saa aru, miks tal on vaja küüru, kapju ja suuri tundlike mokkasid - ema seletab, et kõrbes hakkama saada, poeg saab aru, et kõrbes küll, kuid miks tal seda kõike siin - loomaaias tarvis on.
Küllap on sellist rahmeladamistki veidi vaja (HB arvab, et mulle see ka meeldib). Küllap vist.

kaitse iseenda eest

Tegu tervameelse vahendiga käsikiimluse vastu. Soovitav kõikidele pornohoolikutele ;)

solvang

Esmaspäeval solvasin tahtmatult enda klassi õpilast. Kuna kasutasin homode kohta sõna pederast. Eks ole ju JOKK-olukord. Loomulikult on terminoloogiliselt õige väljendiga, kuid reaalsuses on see solvav jms. Sama lugu ka "neegriga". Senikaua kui ühtegi tuttavat mustanahalist pole võin seda kasutada, kuid tumeda nahavärviga inimese juuresolekul ma seda ei tee. Vaatamata JOKK-ile.
Siiski mulle meeldib teadlikult intrigeerida. Alasti sõnadega saab seda hästi teha. Ütled otse ja ühesletmõtistetavana ja kohe tekivad tunded, arutelud ja vaidlused - mõte hakkab tööle. Muidu noogutame tuimalt kõigele kaasa mida räägitakse - "gei" on cool, "homo" neutraalne kuid "pederast" - see on üheseltmõistetavalt hinnanguline. Võta siis kinni, kuidas võib ja kuidas peab...

alfatamine

täna siis käivitasime S&V-s Alfa-kursuse. Ei, tegu pole alfa-isastele mõeldud meestekursusega (kuigi ka säärast oleks vaja). Tegu siiski ühe populaarseima ristiusku tutvustava kursusega.
Eelarvamusi ja virinat oli enne kuhjaga. Isegi sai virisetud, et miks seda vaja, aega ja energiat võtab jne. Selline tüüpiline las-keegi-teine-teeb jutt. Tegelikult kukkus asi välja nagu alati - hästi (vastupidiselt Venemaale). Esimene teema oli "Kes on Jeesus?". mina pidasin loengu. Oli hea loeng, vähemalt mu naine arvas nii. Uusi n´inimesi oli koguduses ja ka vanu tuttavaid, ka selline sõber keda üle kümne aasta pole näinud. Istisime temaga kahekesi kõrvaltoas, arutlesime dogmaatika ja kirikupoliitika üle, meenutasime meie tuliseid vaidlusi Tartus - tema oli tulihingline elusõnalane ja mina sama põlev anti-eduteoloog. Meil oli mille üle vaielda. Nüüd oleme rahuloikumad. Aga hea oli rääkida ja meenutada.
See ongi see Alfa kursus. Ei viitsi enam ammu oma veendumust pähe suruda. Hea ja lihtne - räägid kuidas asjad on. Inimene kuulab, pärast arutleb, vaidleb ja järeldab ise enda pea ja südamega, kuidas see asi temasse puutub/ei puutu. Mulle see formaat sobib.
HB keha on vormunud selleks kauniks rasedakehaks. ´Täiuslikkusest jääb puudu vaid väljapoole punnitav naba. Kuid selles suunas töö käib ;). "Timm" liigutab mis mühin. Suisa lust.

millal meid jälle "vabastatakse"

Ajalootunnis üks KKK on "kas Venemaa tuleb uuesti Eestimaad vallutama? Kas tuleb sõda?"
No mida mul neile öelda?! Tõenäoliselt tuleb vallutama ja tuleb sõjaga. Lihtsalt "millal on küsimus.
Kaastöötaja Raido Koppel rääkis, kuidas ta vene kroonus olles sattus kuskil Venemaa koolis ajalooõpikutlugema. Seal oli kirjas, et enne Nõukogude võimu kehtestamist balti riikides asusid seal (siin) hajali kalurikülad. Ei kirjaoskust, kultuuri ega midagi säärast.
Kui lugeda uudistest tulevat vene riigimeeste ja ajaloolaste retoorikat, siis pidevalt viidatakse baltlaste tänamatusele ja süüdimatusele. "Mis okupatsiooni tunnustamist teil veel vaja on?! Vaadake mida te ise olete teinud, kuidas Venemaa kannatama pannud, " kõlab Idanaabri propagandisti suust.
JA ometi tuli nüüd välja, et tegu on vaat me enda hõimuvendadega , kes lihtsalt ei viitsinud ja tahtnud jännata mitmeteistkümnest käändest ja hulgast ebareeglipärastestest sõnadest koosneva keelega ja valisid sestap lihtsama ja tõhusama keele. PiIsab selles kui vene keeles "matte" laduma hakata ja tunned isegi kuidas tunne tugevamaks läheb.
Kirume aeg-ajalt enda "vaba"riiki ja eurovabadust, kuid milline näeks välja "vabadusest" vabastatud vabadus?