elumahlad valla

Täna käisime koguduse juhatusega kolmekesi nagu üks mees verd loovutamas. Kamba peale jälle 1350 ml elumahlu voolata lastud.
Ise hakkasin loovutamise ajal slaidshowd juba nägema. Appi tuli nuuskpiiritus. Piiritusest pole seal haisugi.
Doonor on hea olla.
Ikka ei saa aru, miks arstid oma tööülikondades nii kenad on?

omad poisid

Nüüd oleme siis lõhkise küna ees kuda peaks kutsuma neid mehi, kes armastavad seksuaalselt mehi, ilma, et sellel oleks solvavat varjundit. Selge, see et "pede" (tuletus - pederastist) ei ole solvanguvaba. Ka kõik teised sõnad, kõige neutraalsem oleks vast "homoseksuaal", samas on ka sellel Karl Maria Kertbeny poolt kasutusele võetud sõnal teatud diagnoosiv pool. "Lilla" on selgelt halvustav ja ülejäänud kalduvad juba naturalistlik-rõvedustesse.
Gei seevastu on solvav rõõmsameelsetele inimestele, kes ei soovi, et nende rõõmsameelsust samasoolise armastusega samastatakse.
Eesti homod tahavad asja ära kaevata. Et "pede" oleks solvav. Ongi. Kuid selle asemel leitakse miski muu sõna, mis on ka solvav ja vahest veelgi solvavav.
Meie hoiak on see, mis annab sõnale tooni ja tähendust juurde.
Sõnad sõnadeks. Ei meeldi mullegi samasooline erootiline armastus veelgi vähem selle propageerimine teadvustamise sildi all), kuid hoolimist ja mõistmist vajame kõik. Ka homod ja natsid ja muud väändunud vähemused.

P.S Kas te olete kuulnud asotsiaalsest homoseksuaalist? (Pirukas homoseksualismi juurutajatele)

ermole

Ma pole varem otseselt kellelegi postitust enda bloginduses pühendanud. Mõnda teist olen puudutand sevamisi või rohkem, kuid sel juhul olete olnud rekvisiitideks mu mõtetele. Mõned teist olen miskipärast jätnud täitsa serva peale ripakile, enese teadvusesse. Paratamatult egoistlik, kuid see on minu blogi ja minu maailm.
HB pidas enda sünnipäeva. Täitsa ilus kukkus välja. Külalisi tuli kõiksugu parameetrite ja sugulusastmetega. Nende seas ka Ermo. Ermost pole ma midagi rääkinud.
Sina, Ermo, oled üks mu blogi lugejatest. Ma ei teadnudki seda. Ikka on tore teada, et keegi mu mõtteid loeb.
Tegelikult tahan ka sinu mõtteid lugeda. Ja teiste sõprade-tuttavate mõtteid.
Tegelikult on tähtis teada mida üks või teine mõtleb ja /või arvab.
Sotsiaalne loom ja karjainstikt ütleb mõni Mõtleja. Ja mis siis. Las mul läheb korda ja las sul läheb korda, mis mul läheb korda.
Vot nii Ermo.

taandunud prioriteedid

Mu naine sai nädalapäevad tagasi hakkam megasünnitusega - ta tõi ilmale, poja, kellega koos sündis isa, vanaema, vanaisa ja pinu tädisid-onusid.
Kuid minu jaoks tähtis minu kui isa sünd.
Ei oleks uskund, et isaks olemine on miskit ürgset ja võimast. Lood nagu Iisaki ohverdamine, Absalomi mäss Taaveti vastu ja kadunud poja oma, saavad uue värvingu ja tähenduse.
töö, bänd jms on teisejärguline... ilus tunne on. Elul on värvi, mõtet, maitset ja hinda....

asjad kipuvad halvaks minema

"asjade" omadus on rikneda, ehk siis kaotada enese algne ja esmane värskus, lasta mööda küpsus ja seejärel kuskilt otsast roiskuma, kõdunema, mädanema, lagunema hakata.
Järjest enam saan aru, et kõike kõigile andes toimub väärtuste ja muude hääde asjade inflatsioon, ehk siis väärtuskadu. Sellesama tõttu kõikvõimalikud vennaskonnad ja salaordud tekivadki - miskit peaks olema ka sellist, mis ei ole kõigile kättesaadav. olgu selleks mingit sorti info, varandus, truudus vms.
iga uks pole niisama pärani lahti, et sealt sisse ronida, mõne asja jaoks peab pingutma. lausa niipalju, et higi, vere ja pisarate lõhna on tunda. Näiteks abielu, seks, sõprus, lapsed ja muu säärane
Me saame elult rohkem kui väärime... see on hea ja annab lootust ja kergitab usku Jumala headuse suhtes. Kui asi on niisama käes, ega me tast suurt ei pea. Kui aga eelpool mainitud vedelike vaevaga saadud, siis oskame seda ka hinnata.
Et asjad ei halveneks tulebki meil, meestel rabeleda. Me ei armasta niisama asju. isegi kui see on Jumala arm, tahame seda mingil viisil välja teenida. mitte välja teenida, kuid vajame tõestus, eelkõige iseendale, et oleme kõike seda väärt. Mitte seepärast kes või mis me oleme vaid vaatamata sellele kes või mis me oleme.

eitedest kah

mehe elu on igavene võitlus - kiskjate, teiste hõimude või siis kõikvõimalike trossidega. kuid aeg-ajalt ilmuvad teele ka eided. mitte vanad naised. pigem sellised naised, kes räägivad ideaali abielust, mehelikkusest ja meestest kui perepeadest. saades mehepoja enese kaitsva tiiva alla, eidestavad nad mehed, ehk siis muudavad mehed sellisteks meesteks, kes omades seisukohta vaikivad selle oma ihueide juuresolekul maha ja muu säärane - röövivad mehelt tema väärikuse ja mehelikkuse - selle, mis teeb mehest mehe ka teiste meeste silmis, mitte ainult eide silmis.
normaalne mees tahab loobuda paljustki enda armastatu kasuks, kuid ükski mees ei taha eidestuda. naised on kavalad ja peavadki seda olema kuid mees on perepea, jumalanäoline olend (nagu nainegi), kui mitte eidenäoline.
on ka osadel kritlastel säärane arusaam, et kristlik mees on eidestunud mees - selline tegelane, kellel puudub isiklik huvi ja hobi ja vajadus kasvõi aeg-ajalt naine koju jätta ja olla ise või siis koos teiste meestega.
Piibel räägib teistsugusest Mehest. Mees võtab riske, võitleb, eksib elab ja sureb millegi olulise eest ja pärast. Piibli Mees on mees mitte eit.

elu kellapommiga

viimased kolm päeva on justkui pommirühmas. Ses mõttes, et tead kus on pomm ja kuidas töötab, kuid tead, et selle ainus deaktiveerimise viis on selle õhkimine, kuid selleks peab aeg "täis saama". Sama on ka meil. Ootame ja ootame. Katrin (HB ema) käib ringi ja ootab moblakõnet. Sõbrad loodavad näha kuidas veed voolavad jne. Kuid me ise, lihtsalt ootame. Sünnitamise ja lapse saamise reaalsus on midagi sellist, milleks ma valmis pole. Väga tahan ja ootan sed last, kuid ma ei oska olla valmis (loomulikult on vidinad nagu vanker, voodi jms olemas).
Mu identiteedil on siis uus lisand - isa. Teoorias olen kõva.
Osa identiteedist on seega pidevas muutuses kuid osa mitte. Identiteet "inimene" ja "mina" on sama. See on saanud kinnituse usust Jumalasse. Mõningate arvates on see inimesele suur õnnetus, kui ta allutab ennast Jumalale (kelleks või milleksiganes teda peetakse). Jumal ei taha inimeselt tema "mina" röövida vaid selle väärikana talle tagastada.
Igas jaatuses on eitus kui ütlen "mees", siis ütlen kohe "mitte naine", kui "inimene", siis "mitte loom", kuid võib ka "mitte jumal". Jah, temanäoline, kuid mitte tema. Oleme vaid pisut kõrgemal muust loodust, kuid sellest pisikest vahest piisab, et tajuda enese "mina" unikaalsust ja kordumatust.

lapserindel muutusteta

lapse sünni ootamisel aeg jääb justkui seisma. kõik muud tegevused ja asjad on fooniks sellele. täna käisid külalised - seekord Miki Maus koos Andres Adamsoni ja Helen Erastusega. Toodi nagu ikke soola ja leiba, mett ja kaunis piltki (Andrese tehtud). Sai külaski käidud (jalutatud) pea 2 km Ermo ja Jaana juurde. Kuid titeootus on miski eriline. mõnes mõttes ei soovigi selle lõppu. Kuid naisele on parem kui ära sünniks . ootan sind, mu laps.
Homme hakkab kirikus jutluste sari, mis puudutab mehi kirikus. Miskit meestele on alati hea. Ma põle miski šovinist, kuid arvan seda, et kui mehelt võtta ära midagi, mille kohta sab ta ütelda, et see on tema oma või talle kui mehele kuuluv valdkond, siis kaotavad sellest kõik nii naised, mehed kui ka lapsed.
Mees
Isa
Kütt
Õpetaja
Armuke
Sõdalane
Tööline
Kaitsja
Vallutaja
Võistleja
Abikaasa
Preester
Võlur

Kapist välja

On huvitav mis kõik võib kapist välja ronida. Näiteks luukered või siis inimese sooline käitumine või antikäitumine. Minul tuleb tavaliselt kapist välja entroopia jäänukid ehk siis pisut sassis ja kortsus riided, poolikud sokipaarid ja ammu unustatud rõivasvara või muud säärast.
Luukeredega on asi mul kehvasti, kui surnud kärbseid mitte sisse lugeda, siis neid pole.
Muidugi olen ka mina homo sexualis - täiesti sooline inimene/mees. Sootunnused kõik kenasti küljes ja habegi lõua all tõendamas, et jah seesinane inemine teie mees tõepoolest on mees. Seksi (enda naisega) armastan kah. Seega mees nagu muiste.
Kuid kappi võib ka sisse minna - nagu Narnia-lugudes - lapsed lähevad kappi ja avastavad sealt hoopis teise ja mõnevõrra reaalsema maailma Aslani-maailma. Selles kapis tahan ja püüan ka mina elada. Pidev suhtestumine Aslani prototüübiga käib sinna juurde. Pisut loid olen selles, kuid põnev on küll. Pärast seda on tõepoolest hea kapist välja tulla, olla teine ja veel tõelisem inime ja elada enda elu tõelisemalt kui seni.

mees

alates isakesest Freudist on küsitud mida naised tahavad. Selle küsimusega on mindud sinnamaani, et unustatakse, mida mehed tahavad ja kes mehed on. Selle asemel tahame mehi mähkida mingisusgusesse halltooni kuskile naiselikkuse ja võrdõiguslikkuse vahele. See on ikka ilgelt jama kui asi sedasi jääbki.
Me oleme erinevad - meie s.t mehed ja naised. Ja nii ongi hea ja tore. Meile meeldib rabeleda, higistada, peeretada, rääkida kahe- kuni kolmemõõtelisi nalju, olla konkreetne, üksinda käia metsas, lõõgastuda kuskil diivani otsal telekat vaadates jne. Selle röövimine peaks oleme kriminaalkorras karistatav.
Mees olla on hea!