neljapäev, veebruar 25, 2010

Rammstein ja brother Andrew



Eile sai siis sünnipäevakink realiseeritud ning Rammsteini kontserdil käidud. Kuna pole hea muusikakriitik, siis ei hakka väga arvustama. Tuld, higi ja ohjeldamatud saksa industriaal-metalit tuli süle ja seljaga. Enne kultusansamblit esines norrakate Combichrist (kui silbitada, siis saab kena "come be Christ").
Päsesime fännitsooni. See oli meeldiv - rahvast mõnevõrra hõredamalt ja samal ajal oli Till Lindemanni mõnusas läheduses.
Kuid lisaks kontserdile oli huvitavaks kogemuseks inimesed. Nagu ikka. Oli näha kes seda industrial-usku võtsid tõsiselt ja neid, kes lihtsalt kiibitsedes kord nelja-viie aasta jooksul ühe rammstein-elamuse lubavad. Tagasi sõites juhtusime kuulama R"-s metali saadet. Kena kuulata kui tõsiselt mehed seda värki ja maailma võtsid.

Me armasame, imetleme, kardame jne. dissidente, radikaale, neid kes oma usku võtavad tõsiselt ja seda ka igas elu aspektis välja elavad.
Inglismaal koguduste juhtide konverentsil oli üheks peakõnelejaks 81. aastane hollandi-päritolu misjonär, keda tuntakse brother Andrew (Andrew van der Bijl) nime all. Temagi on radikaal. Pole vist palju kristlasi maailmas, kelle sõprade hulka kuuluvad tegelased Hezbollah ja Talibani ridadest. radikaalse mehena keeldub ta teist inimest enda vaenlaseks nimetamast. Sest, et me oleme kõik inimesed, ühe Jumala lapsed. erinevalt meist paljudest, kes seda räägime, ta ka elab seda välja.


teisipäev, veebruar 16, 2010

ohtlik 38 ja +

Ma tükk aega mõtlesin, et kas ma sellest siis kah miskit avalikumalt arvan. Sõprade seltskonnas ja tuttavatega ikka räägin. Blogimaailmas põle veel tihand.
Kuid olgu. Ma annan enda vaatenurgelise hoiaku kah üle. Selles küsimuses, mis Pärnus viimastel nädalitel kuumemat sorti teema on. Seotus see siis tuntud, kirutud, vihatud, armastatud, kiidetud jne. Toomas F Aru juhtumit. Mingitsorti ülevaated leiab siit, siit ja siit.

Ma ei ole õige mees ütlema kui puhas poiss TFA on või ei ole. Puudub ka mõõdupuu mille järgi saaks suurendada või vähendada ta panust Pärnu noorte wärcki.

Mind paneb mõtlema rohkem see, et 38 allkirjaga saab teha igast värki. Sellega luuakse ju kena pretsedent. Ehk siis - kas siis kui mina kogun 38 noorte häält, kas sellest piisab, et kutsuda mingitsorti mulle meeldiv ja teisele 38 mittemeeldiv MTÜ noortekeskusesse elama-tegutsema? Või kui keegi kogub 38 häält, millega ei soovita neid 38-t inimest noortekeskuses näha, kes TFA vastu hääle andsid. Või kui 38 noorte häältega soovitakse Vabakooli Seltsi haldusest lahkuda. Saate aru, mida mõtlen?

Niipalju kui mina noorsotööst aru saan, siis teoorias on see demokraatlik kuid praktikas on tegu autokraatlikuma süsteemiga. Sest olgem ausad, noored armastavad juhinduda ja olla kellegi järgi. Mõnikord lurjuste ja mõnikord pühakute järgi. Noored armastavad radikaale. Olgu nad siis parem-, vasem-, usu- või muu alternatiiviäärmuse maitsega. Tegelt ei peagi äärmus olema, piisab kui erineb sellest, mida igapäev koolis, kodus ja meedias nähakse. TFA kahtlemata seda on. Loomulikult pole ta ainus. Pärnus võiks lambist mõned näod kohe pakkuda.

Kuna meie kogudus tegutseb IN-i ruumides, siis tahtmatult pean mõtlema, et kas pean kartma 38 ja + noort ja nende allkirju...

esmaspäev, veebruar 15, 2010

Tehtud!





Tuntud partei armastab seda ikka öelda.
Mul kah tehtud: Proovikas ja vastlakuklid

Proovikat ei teinud ma üksi. See õnnestus tänu kõikidele nendele, kellele see üritus ja eelkõige muusikategemine Pärnus on oluline. Mitte kõik Tegijad ei olnud Proovika juures tegijad otseselt. Suurem osa oli kaudselt. Kutsusime neidki. Paar tükki tuli ka kohale.
Mis puudutab võitjabändi, siis ühinen austajate ja kummardajate hordidega. Loodetavasti tuleb nende stuudiosalvestus nii sigahea, et Tallinnase ujunud muusikud sügavad paar aastakümmet pisut kõvemini oma kukalt.

Vastlakukleid tegin täitsa ise. Esimest korda elus. Meie kodus ema tegi ikka saia. Laupäviti või nii. Täna oli tööle minnes selline tunne, et teen ise kukleid. Komponendid vajakud soetasin ja taigna tegin ise ja kuklidki. Poiss mängis, kuigi see oligi tema töö. Head kuklid said. Nagu Proovikaski.





reede, veebruar 12, 2010

tuleb jälle...



...see üle pärnuline mõõduvõtmine noorte muusikakollektiivide vahel. Tänavuseks rõõmusõnumiks on stiililine mitmekesisus: metalcore-st kuni folgini välja. Tubli tulemus.
Et siis tasub pühapäeval tulla Pärnusse ja "Endla" Küüni uut bändimaterjali kuulama-kaema.

neljapäev, veebruar 11, 2010

Juba mõikab



Kunagi kirjutas C.S Lewis, et Kirstus oli kas, see keda ta väitis ennast olevat, hull, petis või hoopis midagi jubedamat kuid kindlasti polevat ta olnud lihtsalt hea moraaliõpetaja.

Toona see jubedalt häiris: Mismõttes pole - aga mäejutlus; või lugu abielurikkujast naisest?

Nüüd juba mõikab - moraal pole primaarsena kristluse ehk Kristuse järgimise tuum. Kristliku moraali, mis on kirjutatuna mäejutluses, ei saa vaadelda lahus Kristuse isikust.
Olla moraalselt hea ja seda teada ning seetõttu ka teisi mõõta, viib meid hoopiski eemale Kristusest. Ka kristliku moraali maotu järgimine võib meid Kristusest lahuitada. Ses mõttes olen nõus Nietzschega, kes põlgas neid, kes järgivad kristlikku moraali ilma Kristuseta. Kõle ja hirmus on selline asi.

Väljendavad mingismõttes ju moraal, eetika, seadused ja ka pühakirjadki meie rikutust, patusust, eemalolekut Jumalast. Kuidas? Sest need kõik on abivahendid, mis püüavad liikuda mingi lõpliku, puhta ja veatu poole. Jumala poole. Algharmoonia poole.
See teekond kestab maise elu lõpuni, kuid oleme ses mõttes kõik teelised.

Kristus ütleb: "Mina olen tee, tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu". Huvitav. Moraaliõpetajana oleks ta võinud lihtsalt öelda: "ma annan/õpetan teile tee, tõe ja elu - need viivad teid Isa juurde."
Kristluse kese on primaarsena Kristus; rist ja/või ülestõusmine on sekundaarsemad, kristlik moraal on veel kaugemal. Kristlik moraal on lihtsalt loogiline ja loomulik järeldus kohtumisest Kristusega.

teisipäev, veebruar 09, 2010

märkasid?



Millal sa märkasid, et inimesed su ümber ei rõõmusta sind enam?

Millal sa märkasid, et oled muutunud mõõdupuuks? Ses mõttes, et annad hindeid ja hinnanguid teise elu kohta enda elust lätuvalt.
Ta on hea õpilane. Miks? Sest ta õpib sama hästi või paremini kui mina.
Ta on vaga. Miks? Sest ta palvetab/loeb Piiblit/paastub/ülistab samapalju või rohkem kui mina.
Ja-nii-edasi....

Jeesus ütles: "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut" (Mt 7:1)

Millega peaks mind mõõdetama, kui ma ise olen mõõdupuu? Mille põhjal otsustada, et minu vaekausid on õiglased?