Algusest - lõpuni

Alguses lõi Jumal taeva(d) ja maa.... ja lõpus loob uue taeva ja maa.
Seetõttu ongi ta Alfa ja Oomega - algus ja ots.
Ja vahepeal saame meie siin tegutseda ja arvata midagi.
Arvamine ja äraarvamine võib olla tühi töö ja vaimu närimine
ent Tarkus hüüab tänavatel või siis hüüdja häälena kõrbes
Kel kõrvad on kuulda see kuulgu
Kel nina nuusata see nuusutagu

Jumala suurus või väiksus,
tema olemine või mitteolemine ei sõltu kuidagi meist
Jah, me võime iseneses komistada millegi säärase otsa, mida me peame jumalikuks.
Osad komistajad on hakad seda kummardama ja teinud sellest oma jumala, mis sarnaneb küll pigem jooksupoisile
Teine teeb oma arvamusest Jumala kohta jumala ja kummardab oma kuulutust

Alles Kristus, Ristilööduna, tõi Jumala dramaatiliselt ja nähtavalt inimolemise pimedusse ja Ülestõusnuna selle suurusesse.
Ainult Kristuses on Jumal mõistetud inimliku ja arusaadavana.
Ainult Kristuses.

Iseteenindav Eesti

Lahkumiskohvi Vancouveri lennujaamas. Loomulikult Tim Hortons

Saamuel koos olümpiamaskottide Quatchi ja Miga vahel eluunistust näppimas (Vancouver)

Hotell Amsterdamis, kus "pidime" õhtu- ja hommikusööki sööma

Äriklassist avaneb ka "tiivutu" miljonivaade pilvedele

HB, Saamuel, käru ja viis kohvrit (Helsingi)

Taas tagasi Eestis. Meie seiklused taasalgasid Amsterdami Schipoli lennuväljal. Olime kenasti oma neli tundi terminalis veetnud ja saabusime enda värava juurde, kust õhtune lennuk pidi meid helsingisse viima. Boardingu alguses teatati, et 11 kohta on puudu. Loobujatele pakutakse majutust, tagasilendu ja kompensatsiooni firma (KLM) kulul. Nõustusime. Kui meiel pakuti järgmise päeva pileteid, siis vabandati ja paluti vabandust, et ainukesed vabad kohad on veel äriklassis. Pidime "nõustuma" siis äriklassiga :). Päris kena tunne on paptopsi asemel kohvi juua päris tassist ja mahla päis klaasist.
Helsingi lennuväljalt sõitsime bussiga kesklinna. Seal uus probleem - lapsekäru, 5 kohvrit ja kaks inimest, ks suudaksid kohvritega midagi peale hakata. Püüdsin kohvreid jupikaupa vedada - 100m pärast loobusin ja võtsime takso Länsiterminaali. Kõik tore - Eesti käeulatuses, kuid terminaalis puuduvad kohvrikärud - ja jälle algas meie muulaelu. Üks noor eestlannast ema võttis ühe meie kohvri käeotsa (teise käe otsas oli tal lapsevanker), HB oli samamoodi ja mina kahe käe ja kolme kohvriga. Trapp laevale oli mingi 500 m pikk - viimase veerandi peal halastas miski vanahärra mu peale ja aitas ühe kovri laevale vedada. Samal ajal marssisid minust mööda noored eesti mehed, käed taskus...
Lõpuks laeval. Seal väike jalasirutus ja juba ongi Tallinn.
Laevalt mahaminek oli jälle mäng kohvritega. Saime hakkama.
Kokkulepitud Helveri asemel ootas meid Tallinas Marii ja Lauri (tänud!). Toppisime 5 kohvrit, lapsekäru, HB, Saamueli ja minu Lauri punasesse Kuulsusesse ja kimasime lumises Tallinnas Marii juurde. Sealt rebis Helver meid oma massinasse ja läbi Pilliroo tänava (Laurikud) sõitsime Pärnusse.
Vänkuuver oli tore kuid kodus on kah hea olla ja kõik see lumi, mida me siin Eestis näeme - lihtsalt ilus.

Kui neljapäeval tööle läksin, siis kuulissn pealt kena vestlust ema ja tütre vahel - umbes kolmeaastane tüdruk vaatas läbi bussiakne Pärnu jõele ja rääkis midagi kalameestest (eemal jõejääl paistsid nende tumedatäpilised kogud), järsku küsis väike tüdruk ema käest: ema, kas kalamehed on loomad?".
Lihtsalt võrratu milline siirus

Kadund kontaktidest...

Tere taas.
Kirjutades sulle/teile, kirjutan iseendale... ja sulle/teile.
Kanadas olemine ei tähenda vaid lahedat äraolemist mõnusas kohas (seda on see ka) vaid ka eemalolemist. Eemalolemist sõpradest, perekonnast, kogudusest ja isegi naabritest.
Kuna on ajavahe (10h), siis on kontakti saamine Eestimaa eestlastega keeruline. Paaril korral on õnnestunud, kuid muidu mitte.

Siin, kuuldes inimeste lugusid, saab kontakti kaotamine uue tähenduse. Kas me mõistame seda, mida tähendab enda elu elamisest loobumine ja primaarselt elamine Eesti ja eestluse jaoks? Minu jaoks täiesti uus tahk.

Või kuidas põgenemiseelse Eesti ja praeguse Eesti vahel laiutab inimeste mälestustes kuristik, mille ületamine pole võimatult raske, kuid mida siiski alati ei tehta.

Kontakti kaotada pole hea, kuigi on lihtsam jätta email kirjutmata või postkaart postitamata, pole see siiski parim.

Alustan meele parandamist - millise seda veel ei tea (peaks haistmismeelta parandama vist)