neljapäev, oktoober 29, 2009

teisipäev, oktoober 27, 2009

elumahlad valla

Täna käisime koguduse juhatusega kolmekesi nagu üks mees verd loovutamas. Kamba peale jälle 1350 ml elumahlu voolata lastud.
Ise hakkasin loovutamise ajal slaidshowd juba nägema. Appi tuli nuuskpiiritus. Piiritusest pole seal haisugi.
Doonor on hea olla.
Ikka ei saa aru, miks arstid oma tööülikondades nii kenad on?

laupäev, oktoober 24, 2009

raderulla



Klass käis külas
Mu enese omad, needsamad, kellega neli aastat sai Vabakoolis koos oldud. 13-st tuli kohale 10. Päris hea saavutus. Arvestades, et üks on hetkel Brasiilias, üks unustas vast ära ja üks vist ei saanudki infi kätte.
Juttu ajasid noored hinged rohkem omavahel, ma lihtsalt kuulasin.
Hea teada, et neil kõik ees ja osa juba seljataga - elukogemusepiisakesed pritsiti õhku.

neljapäev, oktoober 15, 2009

kalatu neljapäev




Kunagi oli riik nimega CCCP (ess-ess-ess-err mitte tsee-tsee-tsee-pee). Selles riigis oli neljapäev kalapäev. Siis sai sööklates kalaroogi süüa. Öäk! Niimoodi mu ilusat lapsepõlve nõukaajal solgitigi - ebameeldivate kalatoitudega. Õnneks mu isa ja vanaisa olid kalamehed. Sain ka head kala süüa ja mitte ainult neljapäeviti vaid ka muudel päevadel. Armastan kala.
Täna ei söönd kala. Tegime Mehepojaga maailma avastamist. Avastasime porilompe, kive, taimi, muda ja muud säärast. Lõppude lõpuks on olemas saun ja pesumasin.
Hingeelu seedeprotsessid kestavad.


kolmapäev, oktoober 14, 2009

kui müristab ja välku lööb...

... siis Vanapagan silku sööb. Seda laulu teadsime külalastega peast. Oli ju teisigi toredaid - üks rääkis keelenäitamisest ja punaste pükstega politseist ja -nii-edasi.
Täna on olnud tormi päev. Õues tormab, hinges tormab ja mõtteis tormab.
Torm on lummav kuid ainult kõrvaltvaadatuna või siis viivukesena olles sellest kantud. Olla tormis teadmisega, et ei pääsegi sealt välja, on vast peris kole asi.

Enda tormidega kah nii, et kui oleks kellelgi teisel oleks lihtsam, sest lõppude-lõpuks keeran mina enda voodisse külili ja magan kui nott. Teine ongi enda tormis. Enda tormiga keerad sa kah magama, kuid torm tormeldab edasi. Ja siis tagasi. Ja jälle edasi...

Jeesus vaigistas tormi (Mk 4,35-41)

esmaspäev, oktoober 12, 2009

ars longa

Tänane päev on meil Mehepojaga tubane. Sestap asutasime kunstiakaeemia, kus asus ennast teostama noor kunstnik TammVinci.
Värvide eest tänu Katale









TammVinci esimene kolmikmaal

pühapäev, oktoober 11, 2009

Püha Päev


Niimoodi näeb välja kaasaegne pastoriproua, kes pühapäeval jumalateenistusele läheb. Lahe!
Täna jutlustas Viimsi Vabakoguduse pastor teemal "Mina usun ... ihu ülestõusmisesse ja igavest elu" (viimane jutlus usutunnistuse seeriast). Erakordselt huvitav sissevaade sellest, mida Uus Testament räägib surmast, Igavesest elust ja muus säärasega seonduvast.
Parim mõte: meie teod ei vii meid igavesse ellu, küll aga määravad ära igavese elu kvaliteedi.



Raido Oras jutlustamas kasutades vana head käsi pauerpointi.



Mehepoeg on veel põlvepikkune

kolmapäev, oktoober 07, 2009

tänasida toimetusi

Tegin valge käekese tööseks ja meisterdasin DVD-riiuli. Kipakas sai, kuid DVD-d on riiuldatud.
Kooliski käidud.
Sain kokku tuttavaga, (kelle nime kahjuks ei mäleta) kes kutsus homme kontserdile - lähengi koos HB-ga.
Tõkketega saunatatud ja arutletud. Väga viljaks õhta.
Ja palju mõtteid.
Enamasti sotud hingehoiu teemadega.
Huvitav, et koguduse infoväljas on pastor info liikumisahelas lüli viimaste seas. Mitmed fundamentaalsed ja elumuutvad sammud jõuavad kõrvu nurgataguseid ja moonutusi mööda.
Seega tuleb suhet siluda. Inimesega.

teisipäev, oktoober 06, 2009

inspireeritud

olen viimastel päevadel kuulamas inspireerivaid jutlusi ja lugusi (nt. Mark Driscoll - "Trial: Marriage and Man").
Mõni jutlus kuidagi hakkab sügama ja paneb tegusid tegema. Teised jätavad külmaks.
Asi vist ajastuses - millal teema või teine enesele oluline.

laupäev, oktoober 03, 2009

tegetemised






Mehepojaga elame Meeste elu
Teeme Meeste Asju (need pole tingimata peeretamine, kubeme sügamine ja sülitamine).
lihtsalt sõidame ringi. Eile võtsim mehepoja, pakkisin seljakoti ja rattaga rongile ja sellega Raplasse ning sealt minu vanemate juurde. Täna tagasi. Läbi vihmase pärnu on õhtusel ajal päris kena sõita. kui vaid jalgratturitele oleks pisut rohkemgi mõeldud. Mu lapsepõlve kodu kandis liugleb jalgrattate Raplast Kehnani (ca 12 km) tubli saavutus. Rääkisivad, et tahtvad ka ära valgustada.
Saamueliga tegime maal meeste tööd, käisime maa-saunas ja sõime õues paar tundi vaikselt küpsetatud liha. lahe värk.

P.S kas teadsite, et rongi ei tohi seisu ajal kasutada?