kolmapäev, oktoober 14, 2009

kui müristab ja välku lööb...

... siis Vanapagan silku sööb. Seda laulu teadsime külalastega peast. Oli ju teisigi toredaid - üks rääkis keelenäitamisest ja punaste pükstega politseist ja -nii-edasi.
Täna on olnud tormi päev. Õues tormab, hinges tormab ja mõtteis tormab.
Torm on lummav kuid ainult kõrvaltvaadatuna või siis viivukesena olles sellest kantud. Olla tormis teadmisega, et ei pääsegi sealt välja, on vast peris kole asi.

Enda tormidega kah nii, et kui oleks kellelgi teisel oleks lihtsam, sest lõppude-lõpuks keeran mina enda voodisse külili ja magan kui nott. Teine ongi enda tormis. Enda tormiga keerad sa kah magama, kuid torm tormeldab edasi. Ja siis tagasi. Ja jälle edasi...

Jeesus vaigistas tormi (Mk 4,35-41)

Kommentaare ei ole: