viimaks

Isakssaamine ja -olemine on ka poolaastana võimas. Tehtagu järgi. Vat see on hea aasta ja ilus elu!

hirmu jõud

hirm on võimas asi. sellel on ka võimas jõud. selline jõud, mis terve elu võib inimest saata. levinud on seisukohad, et meie lapsepõlv on see, kuhu külvatakse tuleviku kompleksid, harjumused, sättunused ja ka hirmud. see on hirmus asi.
kui hirm surma ees kõrvale jätta, siis suureks hirmuks mulle, on hirm sõja ees.
küllap on selle taga edukas nõukogude süsteem, mis läbi sõjafilmide, saadete nagu "Teenin Nõukogude Liitu, Afganistani sõja, tsiivilhäirete ja tuumasõjapropaganda kaudu selle minusse on istutanud. aeg ajalt tekib veider katarsis, kus tahaks, et tulgu siis juba see sõda - saaks selle jama kaelast ära. mitte, et ma sõda heroiseeriks. sõdade õigustajaid on olnd palju ja tuleb veelgi - igast rassist, usust, soolisest sättumusest ja muust tüübist.
aeg-ajalt näen sõjast und. tavaliselt lõppeb sellega, et saan tina. lõplikult. ärkamine on valus ja higine.
ärevad ajad suurendavad seda ärevust.

ID

Vaatasin just filmi "Expelled no intelligence allowed". Julge vaade teadusliku tasalülituse peale, kus teatud seletusi elu kohta võib ja peabki kuulutama ja teistsuguseid vastupidiselt, ei tohi kohe mitte sallida. Ameerikalikult tehtud, mustvalgelt välja joonistatud teemad. Elu pole alati nii väga lihtne.
Räägiti intelligentse disaini teooriast. Seegi päris huvitav. Usklikuna - pole mul tegelt vahet, kuidas teadus seletab elu universumit ja Jumalat. See kõik on usu küsimus. Kuna mõtlemisvõime siiski kuulub inimeseksolemise jurde ja ka uskumises ja ratio kasutamises ei olegi niiväga suurt vastuolu, siis on huvitav ka seletusi vaadata.

Eelnimetatud film annab teatud sissevaate teadusmaailma. Seda tasub vaadata.

sellist jõuluõhtut polegi olnd:
esimest korda koos enda lapsega
olla eemal enda vanematest, õdedest ja vennast
ilma jõulukuuseta
ilma suurema kingimölluta
mõteldes hirmpaljude asjade üle

kusse saime lõpuks jõulu esimesel pühal - seega on toanurgas kuuskki kaunistatuna
kuusk on aga und ei ole

taasavasin blogiukse

aasta vajab veel väljavahetamist


Väike jõulumõte kah. Rääkisin seda ka Vabakooli jõulupeol.

Jõuludega seostub Jeesuslapsuke sõimes, koos tarkade, karjuste, Joosepi ja Maarjaga. Siiski mitte sündimise pärast ei ole Jeesus aktuaalne ja oluline, vaid elu pärast, mlda ta elas. Elu on kingitus. Mistahes elu. Kink mulle ja mu kaasinimesele. Selles on ka jõulude tähendust. Jõulud on iga päev.

Selline referatiivne lausestus.

püstitatud eesmärk saavutatud

õpetajatöö sügavam ja filosoofiline olemus laseb püstitada enda ametile kaks olulist eesmärki:
a) vastu pidada jõuluvaheajani; b) elada üle jõuluvaheajale järgnevad viis kuud ja saavutada suvevaheaeg.
Esimene etapp sai läbi. Päris rahul olen. Väsinud, tülpinud, aga rahul.
Jõulud võivad alata!

jõuluhaiku

tegime jõuluhaikusid - mina mõtlesin ja hb silbitas ja vana karu lõi trummi

essa:
suurem rõõm anda
ka siis kui asju pole
süda heliseb

tessa:
maarja vaev oli
suur valgus pimeduses
laps tuli ilma

esimene ja viimane

Millal oli sinu esimene kord? Millal on minu esimene kord? Esimene kord on nii eriline! Esimest korda kui ma sind nägin...
Esimene kord on muutunud teatud sorti kultusobjektiks. Mistahes eluvaldkondades peame esimest korda just eriliseks: esimene hingetõmme, esimene tahke toit, esimene hammas, esimene seks, esimene palk jne. See kõik on nii oluline. Tuleb talletada, salvestada ja selle erilisust iga hinna eest mäletada. Miks? Miks on esimene parem kui viimane või teine või kahesaja kolmekümne viies?
Miks ei proovi elada, et asjad, mida teeme oleks justkui viimased. Kuidas siis maitseks guljašš kohvikus või kuidas meeldiks film mida arvutist vaatan? Millise pilguga vaataksin enda abikaasat ja last? Milline oleks mu suhete kvaliteet? äkki on see, midagi sellist, mida Piibel õpetab iseendale ja maailmale suremisest?
Eks esialgu oleks päris masendav, kuid teisalt kaasneb sellega vabadus ja puhas nauding. Või midagi säärast.
Milline oleks mu palve kui teaksin, et see oleks viimane või kuidas kõlaks viimane laul Jumalale? Milline oleks mu viimane jutlus?
Ühel matusel kuulsin lugu ühest mehest (oli vast mingi vagamees), kes hakkas elu lõpus surivoodil viimast kirja kirjutama, ta alustas kirja: "Ma olen lahkumas elavate maalt...", siis ta mõtles ja alustas uuesti: "ma olen lahkumas surijate maalt..."
Kas algus on parem kui lõpp?
Vaid koos olles moodustavad lõpp ja algus täiuse.
See kukkus küll selline olemuslik halin. Sedagi vahel vaja.
Lõpetan

piprakoogi aeg

Täna siis avati meie majas ametlikult pisike piparkoogimajade tootmisliin. HB ja Katrin möölavad õhtuotsa: mõõdavad tainast, küpsetavad ja glasuuritavad. Maja täis mõnusat piparkoogi lõhna. pildil paistavad majade katused. Selline kena ruuduline ma-igatsen-valgeid-jõule katus.
Vaatamata sellele, et keegi pani meie maja kütusepaagist hulga kütet tuuri ja torudeparandus lükkus järgmisse aastasse; vaatamata sellele et osad inimesed ei maksa õigeaegselt enda veearveid ära, mille tulemusena pean mina vett äravedavale mehele seletama, et tegelikult oleme toredad ja ontlikud inimesed; sellele kõigele vaatamata on rõõmu: HB, Saamuel-poiss ja lähenev koolivaheaeg koos jõulude ja aasavahetusega. Isegi tühi pangaarve ja rahakott on omamoodi rõõmus - kõik oluline ongi juba olemas.

Järjest enam hämmastun, et kaaskristlaste seas levib arusaam, et aju tuleks jumalateenistuseks koju jätta, mõtlemine ja analüüsivõime ära unustada ja et leidub hulk rõõmurulle, kes silmad säramas peas seda kaasa noogutades takka kiidavad. Nojah. See oleks tore, kui need samad inimesed ei vaimustuks iga teaduslikku (see tähendab väga ratsionaalse ja kriitilise ) avastuse eest, mis kinnitavad meie usku Jumalsse. Veider - ma pole Jumalasse uskumiseks vajanud kunagi teaduslikke tõendeid ja ometi olen ma süüdi mõtlemises...
"O Sancta simplicitas," nende sõnadega lausus ennast ajalukku tuleriidal põlev Jan Hus, kui üks usin, vaga hing tuli tuleriidale veel üht haokubu lisama.
Ma polegi päriselt aru saanud, miks kardetakse haritust, analüüsivõimet ja kriitilisust. Jumalat see ei mõjuta, tema imetegusid ka mitte, Piibel lausa käsib kriitiliselt mõtelda, eriti kõikvõimalike jutlustajate, õpetajate, prohvetite ja teiste suhtes.
Tarkus ja vagadus pole vastandid. Pigem täiendused. Olulised täiendused.


Hiljem:
Tegelikult on need pseudoprobleemid. Tõelised teemad on kuskil mujal. Palvetan su eest Mark.

äi leia üles

Lugesin Raua raamatu läbi - see lõppes enamvähem seal kus mina enamvähem alustasin. Mitte sellist umbjoobes eksistentsi vaid olemist punk-identiteediga.
Mõtlesin, et oleks kena mõned noorusaegsed tagistatud pildid ülesse. Aga ülesse ei leia neid. On alles lugu. See eest leidsin posu piinlikke pilte. Neid ma küll siia ei riputa. Piinlik on.
Ma olin selline maa-punkar. Oli tagi, olid needid, olid soditud NL armee vormipintsakud, ketid ja rotid. Kuid olime rohkem omavahel koos, kuulasime punki (Generaator M, Kulo, J.M.K.E) jõime mõned asjad ja olime kohapeal kuumad.
Kord Rapla raudtejaamas olles (mis oli meie lemmik pesitsuspaik Rapla pungid veetsid aega tollases Sides st. postkontoris) läks meil kõht tühjaks. Kuna paremat mõtet ei tuld, siis istusime rongile, sõitsime jänestena Tallinna, läksime pelmeenibaari, ostsime kamba peale kopikate eest pelmeene, sõime ära ja siis tulime tagasi. Vot nii punk olin!

blogijutlus

Pidasin (tegelikult lasin pidada) pühapäeval jutluse. Esitlen seda nüüdki. jutlus on vabalt kasutatav kõigile. Vaja läheb vaid kahte inimest , kes suudavad arusaadavalt maha lugeda; kahte tooli, kus peal sildid (JEESUS ja INIMENE) ja jutlus võibki alata. Mingi 5 minutiga on asi tehtud. Kes siis ka aru ei saa, see on...

INIMENE: Jeesus muuda mind?
JEESUS: Mida sa tahad, et ma muudaks?
INIMENE: Mind?
JEESUS: Kas sa tahad, et ma muudaksin kõike sinus?
INIMENE: Jah
JEESUS: Ma ei taha sind muuta?
INIMENE:????
JEESUS: Sinus on niipalju head, kas siis nähtaval või varjatud kujul. Kui ma sind muudaksin, siis ma peaks ka kõik selle sinus muutma. Kas sa seda soovidki?
INIMENE: Muuda siis kõik halb minus heaks.
JEESUS: Seda ma ei saa
INIMENE: Miks? Kas sa ei suuda?
JEESUS: Miks ei suuda? Ma lõin universumi ja elu mittemillestki; ma olen kõikvõimas. Ma võin ja suudan kõike. Kuid ma ei muud kõike sinus.
INIMENE: Miks siis, kas sa tahad mind kiusata?
JEESUS: Kiusaja ma pole. Ma ei muuda halba sinus heaks, kuna sa oled minult saanud hindamatu kingituse – vaba tahte. Kui ma muudaksin kõik halva sinus heaks, siis oleksid sa tahteta olend, kes ei saa valida hea ja halva vahel.
INIMENE: Aga see teeb elu nii talumatult raskeks
JEESUS: Ma tean seda
INIMENE: Kuidas sa tead?
JEESUS: Umbes kolmkümmend aastat elu inimesena, mäletad?
INIMENE: Kuid mis siis minust saab. Raske on.
JEESUS: Ma tean (nagu ma ütlesin); kuid olukord pole ju lootusetu – ma ei muuda sind täiesti, aga sa võid muutuda.
INIMENE: Ma ei saa enam aru. Algusel sa ütled et sa ei muuda mind, kuid siis ütled, et ma võin muutuda.
JEESUS: Sinu vaba tahe ongi selleks, et teha valikuid ja läbi selle muutuda.
INIMENE: Aga miks siis mul sind vaja on, kui ma võin ise muutuda – teen vaid häid valikuid ja sellest piisab?
JEESUS: Inimene, juba algusest (ma mõtlen inimkonna algusest) peale on sinu valikute tegemine käinud väga kummalisi radu pidi. Mida aeg edasi seda suuremaks on läinud maailmas ülekohus, kurjus ja kõik see, milles sa süüdistad mind. Kuid inimesest sõltuva kurja oled sa ise valinud. Sinu valikud ei ole kõik halvad ja kurjad, seal on ka palju head. Kuid, mis puudutab seda, kas mind on vaja või mitte, siis on see küsimus vildakalt püstitatud: mina universumi loojana peaks küsima, kas sind, inimest on vaja või mitte? Vastus sellele oled sina. Teiseks, vaatamata suutmatusele alati õigesti otsustada, tuletan ma sulle meelde, milline hea ja õige valik – see on hääl sinus, mida sa nimetad südametunnistuseks. Kuid andestus tehtud ülekohtu ja kurja pärast tuleb ainult läbi minu.
INIMENE: On osa minust, mida ma ei taha teada, mäletada. On tegusid, sõnu, kavatsusi ja mõtteid, mis on valed või vähemalt tunduvad valedena. Mis siis nendest saab?
JEESUS: Need olen ma juba võtnud, aga sina pole neist lahti lasknud... Niisiis, inimene, mida sa tahad?
INIMENE: Ma tahan muutuda
JEESUS: Milliseks?
INIMENE: Sinu sarnaseks

teo-loog

vahetevahel käitub teoloog teole omaselt. poeb karpi peitu.
blogeerdamine on tore kuid selle avalikkus väsitab. seega olen mõnda-aega kättesaadav pisemas ringis. pool-suvalise selektsiooni alusel.
m'nda aega ongi see koht mõtete kogumise ja mõtlemise koht.

Yx ilus pilt

evangeelse kristluse viletsuseks...

...peab ütlema, et, on jutlusekeskne teenistus. Kuulun ise evangeelsete kristlaste hulka (siia mahuvad kõiksugu "elukaid" nagu baptistid, nelipühilased, karismaatikud, elusõnalased, priilased, evangeeliumikristlased, tuhanded independent kirikud jne), sestap julgen lõuga ka laiutada.

Täna mõtlsein selle peale, et tunnen tean päris mitmeid inimesi, kelle usuline ja vilosoohviline ilmapilt täiesti teisest mäest kui minu oma. Nad räägivad sellest väga vähe, kuid elavad seda välja. See on võimas. Meie, seevastu, igal teenistusel püüame tabada tõeliselt suurt Mõtet ja Iva ja püüame seda kuidagi taas ja taas selgeks teha. Oi kui tüütu ja igav.
Seda kuidas Jumalat teenitakse ja kuidas Temasse usutakse, mulle evangeelsete seas meeldib, kuid sõnu on liiga palju. Me ei anna ruumi elada. Kui ka üritab keegi meie poolt räägitut elama, siis leiame veel kolm kuni viiskend asja, mida saaks veel paremini teha.
Evangeelne kristlane ei sure loomulikku surma - ta räägitakse surnuks.

P.S Ei, mul ei ole usukriisi
P.S.S Ei, ma ei hakka usust lahti ütlema või kogudust vahetama. Lihtsalt heiastusid mõttekesed autoroolis.

liivane

Mk 11:12-14, 20-26 täienduseks. Paar nädalat agasi sai kodugrupis räägitud. Õhku jäi küsimusi. See Juhan Liivi luuletus aitab mõista, mida ma silmas pidasin.
(Mu jutt tundub selline inside joke olevat. Eks ta olegi, kel kõrvad kuulda see kuulaku!)

Hõlpsam on mägesid tõsta,
kergem on kaljusid kanda,
hõlpsam on ilmasid hoida
kui südametunnistust halba.

Jõuad sa, või ei jõua sa,
sured sa, või ei sure sa -
päike paistab kui päikene,
koit on süütusläikene!

Südametunnistus aga sööb sind,
südametunnistus maha lööb sind.
Tumedas elad sa, kumedas kõnnid sa
südamekoormaga!