hirmu jõud

hirm on võimas asi. sellel on ka võimas jõud. selline jõud, mis terve elu võib inimest saata. levinud on seisukohad, et meie lapsepõlv on see, kuhu külvatakse tuleviku kompleksid, harjumused, sättunused ja ka hirmud. see on hirmus asi.
kui hirm surma ees kõrvale jätta, siis suureks hirmuks mulle, on hirm sõja ees.
küllap on selle taga edukas nõukogude süsteem, mis läbi sõjafilmide, saadete nagu "Teenin Nõukogude Liitu, Afganistani sõja, tsiivilhäirete ja tuumasõjapropaganda kaudu selle minusse on istutanud. aeg ajalt tekib veider katarsis, kus tahaks, et tulgu siis juba see sõda - saaks selle jama kaelast ära. mitte, et ma sõda heroiseeriks. sõdade õigustajaid on olnd palju ja tuleb veelgi - igast rassist, usust, soolisest sättumusest ja muust tüübist.
aeg-ajalt näen sõjast und. tavaliselt lõppeb sellega, et saan tina. lõplikult. ärkamine on valus ja higine.
ärevad ajad suurendavad seda ärevust.