mul on Jumala savi!

Tegelikult on Jumala savi meis kõigis. Kui kautada Piibli metafoori, siis inimene ongi juskui savi Jumala käes, keda ta vormib ja kujundab. Siiski evib kaasajal teatud sorti maagilist mõtlemist, mis tahab panna meid uskuma täpselt vastupidises - Jumal on savi meie kätes. Meil oleks sellisel juhul justkui võime Jumalat vastavalt enda soovide järgi kujundada. "igalühel on enda jumal" või siis "mina olengi jumal", sellist arvamust tilgub viimasel ajal suht mitu korda.
Soov olla jumalik on inimlik soov. Jumalik tähendab eelkõige siiski inimlikkust (muarust), sest et Jumal sai Kristuses Inimeseks.
Laskuda kõrgemast dimensioonist madalamasse võib olla päris valus.
Ja oligi...
Mul on Jumala savi. Ja seda savi on mul palju. Sõtkusmist, muljumist on palju. Oi kui palju, kuid siiski on see veel sõtkutav.

usuliste sissetung

Usulised tulevad.
Tulevad pampude, kottide, kirjutiste ja plakatitega
Usulised tulevad
Tulevad uksest ja aknast, tornist ja keldrist
Usulised tulevad
Tulevad leekivate tõrvikute, maailmalõpu ja jumalavihaga
Usulised tulevad

Sellised tegelased liiguvad mööda Eestimaad - räägivad Jumala vihast ja muust säärasest. Aga Kristuse sõnumi kese oli siiki armastus, andestus, lunastus ja vabadus. Sellest usulised ei räägi. Külmad silmad põlevad peas ja kuulutavad kirikutele-kogudustele ja kultuurile hävingut.
Need usulised on pärit Saksamaalt. Nemad teavad, et neil on õigus ja ainuõigus.
Ses mõttes on nad õnnelikud inimesed. Nende arusaamele pole alternatiivi - seega on nad vabad kahtlustest. Nende elu on lihtne.
Usklikud inimesed seevastu ikka kahtlevad ja otsivad ja on usaldavad Jumala suhtes. Usklikud teavad, et maailmalõpp ei tule minu sõnade tõttu vaid tuleb omal ajal. Millal täpselt - seda meie ei tea. Sest et sõna "usklik" tähendabki "usaldav". Me usaldame Jumalat ka neis asjus, mille üle meil puudub otsene kontroll. Me usaldame, et Jumal ei anna meile raskemat koormat kui me suudame kanda.
Olen usklik

ermole

Ma pole varem otseselt kellelegi postitust enda bloginduses pühendanud. Mõnda teist olen puudutand sevamisi või rohkem, kuid sel juhul olete olnud rekvisiitideks mu mõtetele. Mõned teist olen miskipärast jätnud täitsa serva peale ripakile, enese teadvusesse. Paratamatult egoistlik, kuid see on minu blogi ja minu maailm.
HB pidas enda sünnipäeva. Täitsa ilus kukkus välja. Külalisi tuli kõiksugu parameetrite ja sugulusastmetega. Nende seas ka Ermo. Ermost pole ma midagi rääkinud.
Sina, Ermo, oled üks mu blogi lugejatest. Ma ei teadnudki seda. Ikka on tore teada, et keegi mu mõtteid loeb.
Tegelikult tahan ka sinu mõtteid lugeda. Ja teiste sõprade-tuttavate mõtteid.
Tegelikult on tähtis teada mida üks või teine mõtleb ja /või arvab.
Sotsiaalne loom ja karjainstikt ütleb mõni Mõtleja. Ja mis siis. Las mul läheb korda ja las sul läheb korda, mis mul läheb korda.
Vot nii Ermo.

toimetised

Eile siis ajasime end taskord sütevaka õpetajatega kokku. Eesmärgiks taasmoodustada Õpside Bänd (ÕB). Ses mõttes oleme justkui egiptuse Osiris, kes igal aastal sünnib ja sureb uuesti - ÕB sünnib septembri keskpaiku ja sureb peale õpetajate päeva kontserti. See aasta jääb meile viimaseks esinemiseks. Kümme aastat on pulli tehtud, aitab küll! 03.okt anname suisa kaks esinemist - esmalt: tavapärane keskpäevane esinemine (esinevad eelkõige Uues Õpetajad); teisaks: õhtul kell 20:00 esineb ÕB täies hiilguses ja pika pogrommiga. Ilus lõpp tuleb sellele asjale. Kaunimad laulud on kindlasti Kraavika "Wild Thing" ja Lorents-Kuningas "Mina ka!"
Pillinäppijateks seekord siis: Marek Talts, Jaan Sööt, Urmas Taul, Mati Põdra, Valter Maatee ja Risto Tamm. Lauljaid on niipalju, et neid ei hakkagi ülesse lugema. Sütevaka saalis toimub. Tuleb lihtsalt näppu viskama tulla.

maaelu vol.2

Kui Meelise ja Cerly juurest lahkusime (olime saanud süüa kohaliku külavanema abikaasa poolt tehtud turbakooki), siis kimasime wärgiga minu vanemate juurde. Jõudsime ilusti õigeks ajaks - seatapp oli just algamas. HB nägi esimest korda kudas saab alguse karbonaadi tee lauale. Jaa, imelik see ilmaelu - eile olid lemmikloom, täna grilltükk. Sai kardulasi nopitet ja saunatat.
Vanaema vaadati üle, noppisime puudelt ploome-õunu ja muidu olime kah asjalikud. Kui pühapäeva pealelõunal end autosse pakkisime, siis oligi kohe tunne, et tuleme maalt. Ses mõttes oli tunne, et kaasa pakiti sealiha, kartult ja õuna. veider. Kunagi tundus mulle üliloomulik, et kui liha vaja, siis lähed külmiku juurde ja võtad ja kartult, siis kerdlist. Nüüd olen linnastunud maakas. Seegi kena staatus. kuid sügigis lõhnab hästi, oled seda märgand?

maaelu vol.1

Eile tõmbasime kodust uttu. Maale, päris metsade, rabade ja ooside vahele. Albu valda, sõbra Meelise ja Cerly juurde. Siin on tore - hobune, koer, kurt kass, palju puid ja värsket õhku. Meelis pakkus meeleülendavat söögielamust. Õhtul tagusime jutu saatel Asustajaid mängida. Seegi meeldiv elamus. Siiamaani on kõik lihtsalt meeldiv. Täna tõmbame edasi mu vanemate poole Jõetamme tallu siga tapma ja kardualasi korjama. Ööseks vast koju.

kindlus (-tunne; -tus; -etus)

Kindlustunne on oluline "värk". Värk seetõttu, et asi on selle kohta nagu nadi öelda. kindluse vastandiks võiks olla ebakindlus. Arhitektuuriliselt väljendudes oleks kindlus näiteks mingi loss, väeosa vms. Ebakindluseks oleks säärasel juhul lage põld, kus pole miskit mille alla, sisse või juurde peitu pugeda (isegi kui oleks seal säärane koht, siis ei saa mitte kindel olla, et sa seal väga oodatud oled). No vot, kui nüüd tunnete-, usu- või suhtlusmaailma tagasi tulla (saite ikka aru, et vahepeal olime kerglasel arhitektuurilisel kõrvalteel), siis kindlustundeta elamine on väga ebameeldiv asi. See tunne sarnaneb sellega, kui sõbrad otsustavad kuumal suvepäeval veidike pulli teha, seovad või katavad su tähtsad kehaosad kinni (paraku peavad nemad sellisel puhul tähtsateks kehaosadeks peamiselt silmi ja käsi-jalgu) ning asetavad su sipelgapesa kõrvale seisma. Esialgu kuulad linnulaulu, nuusutad männi lõhna ja kui "esialgu" kolme sekundi pärast läbi saab, siis tunned kuidas sajad pisikesed metsasanitarid on enda igapäevasleiva raske väljateenimise sinnapaika jätnus ja selle asemel on avastanud sinu keha näol uue kiirtoidu söögikoha. Vot sellisel hetkel tunned ilmselget ebakindlust - kus sõbrad on, kaua nad ära on; kas nad üldse olid sõbrad?!
Nõrgemad ei peagi ebakindlusele vastu ja hakkavad sellest väljapääsu otsima. enamasti see neil ka õnnestub. Ülejäänud jätkavad tööd pommirühmas.

habetu

Olen eile õhtust ametlikult taas habetu. Hommikul oli Trollipoeg veidi nõutu mind nähes, peale mõnekordset mu lõua silitamist, otsustas ta ema juuste sakutamise kasuks. Nüüdseks on poiss mu uue lookiga ära harjunud.
sai siis kontserdimajas seda ürituse asja tehtud. Oli täiesti ürituse moodi. Rahvast päris murdu ei olnud aga oma 34-40 inimest koos lastega oli küll ära. Alguse kohta kärab küll.
Alland Parmani jutt sõnast läbi religioosse itimehe silme on päris jahmatavakt lahe. Risttee bänd on arvatavasti hetkel Eesti parimaid kirikuansambleid - väga kaasaegne saund, hea bändi- ja muusikatunnetusega. Soovitan. Kusjuures on nende bassi- ja trummiliin ka visuaalselt üks veetlevamaid muusikamaastikul.
Arvatavasti saab varsti ka Allandi jutluse/jutu juutuubida, siis võimalik kuulata. Hea punkt on tal asjade kohta.
Poiss ja HB aitavad koolipäevi üle elada. Ja vaata, see on hea!

kui sõnu on palju...

Üks mu lemmikbände Depeche Mode, on kuulsaks laulnud järgnevad read:

Words like violence
Break the silence
Come crashing in
Into my little world
Painful to me
Pierce right through me
Can't you understand
Oh my little girl

sain eile valmis intervjuu, mille tegin emakeeleõpetaja Ilona Mustaga. See tuleb esitlusele homsel kontserdimajaüritusel, mida me kogudus seal korraldab (kell 12.00 algab!). Ilona räägib sõnast, sõna väest ja kas sõnu on palju või vähe. Sõnu on palju, kuid kunagi pole sõnu liiga vähe, nii arvab too keeleinimene. Me väljendame paljuütlevat vaikides ja see vaikus on sõnakas, kõnekas. Samas teame, et võib olla vastupidine olukord, kus paljud sõnad on öeldud, kuid tegelikult pole midagi öeldud. Jeesuse õpetab palvetama sarnaselt: "Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu" (Mt 6:7).
Sõnades me mõtleme. Teada on ka järgnev katse tekstiga. Kuirjaedts sisllel meol samaae titseskt aru, knua memlõte saednõs mtite teheädts. Paisib kui snõa eisneme nnig vaimnie thät on pagais.
Mõned meist mängivad sõnadega, mõned töötavad nendega ja mõni raiskab neid.
Kui olin vinniline hilisteismeline, siis ärritas mind tüdrukute juures, see, et oll,es füüsiliselt nõrgad ja peaaegu võimetud füüsilist valu tekitama, siis olid nad osavad seda tegema sõnades.
Olin nooruses meeletu solvuja (nüüd lööb see haigus jälle välja), siis üks mu väga hea sõber, Aivar, võttis kasutusele omamoodi teraapia. Nimelt hakkas ta mind järjepanu ja pidevalt solvama. Pikalt ja pidevalt, lõpuks käis miski prõks ja mind enam ei kottinud, mida üks või teine minust arvab. Hakkaski pihta minu isiku avalik ja kohati friigilik periood. Sain endale hüüdnimeks Fänn, tegin kõrva augu, ajasin selga nahktagi, kuhu riputasin kipskolba ja kodustasin roti (kelle meie kass mu isa eestvedamisel ära sõi). Sõnad muutsid mind.
Ise olen liiga suur sõnade kasutaja. HB aeg ajalt vihastub mu peale, kuna mingis olukorras ei tegele ma tema mõistmise ja lohutamisega, selle asemel hakkan olukorda analüüsima ja selgitama välja, kas tal TEGELIKULT on õigus.

Religioonis on olemas selline asi kui maagiline mõtlemine - põhimõtteliselt arusaam, et kui ma valdan õiget tehnikat (õiged sõnad - mantrad, palved; õiged teod - näitan näpuga vms.; kannan õiget atribuutikat - talismanid, amuletid jne.), siis saan mõjutada vaimset maailma enda soovide suunas. Seda esineb moel või teisel igas religioonis. Kristluses on seda eriti näha eduteoloogias, millega ma päris nõus ise ei ole.
Vaikus on siiski parem...

sa oled aken

Iga inimene on aken. Sa sööd, räägid, oled. Kõik see näitab maailma, mis on Sinu oma. Isegi siis kui see pole väga originaalne ja unikaalne, oled sa siiski aken. Seega on mõnes mõttes paralleel-maailmades reisimine võimalik. Piiludes, vaadates, jõllitades, luurates, kiibitsedes saamegi näha seda mis teises inimeses ehk siis teises maailmas toimub. Või siis aimame. Kui vaid huvitume. Traditsioonilised ühiskonnad aitavad inimesel moodustada tervikhoone. Meil, lääneinimestel, on osaks olla vaid aken. Parem seegi.
Aken toimib kahepoolselt - lastes valgust sisse ja ka välja. Eks pea meiegi mingitsorti "valgust" sisse ja välja laskma.
"Teie olete maailma valgus," ütleb Jeesus tavalistele kaluritele ja muudele jüngritele.
See ei ole käsk kristlastele mittekristlaste suhtes. See on korraldus igale inimesele.
Sina oled aken, sina oled valgus...

...mina ka, mina ka!

sentjabristide mäss

Jälle toimub september.
Tutid peas ja ranitsad selga kleebitult voolavad kurb-rõõmsad plikad-põnnid kooliustest sisse, et siis kevadel sealt väljasülitatud saaks. Ega see õpetajatelegi teab mis mee- või põrandalakkumine pole. Nalja saab kuid vihale ajab kah. Mis siis kui korraldaks sentjabristide mässu? Muudaks koolide diktatuursüsteemi inimnäoliseks. Kaksteist aastat elame justkui Verduni lahingus, kus mõlemad pooled on sügavalt maasse kaevunud ja pigem surevad kui on nõus meetritki maad loovutama. Ja lõpuks ütleme - jäägem sõpradeks. Siis saab ju jääda kui ollakse sõbrad. Kuid kas õpetaja ja õpilane saavad olla sõbrad? Ikke saavad, kuid kas tahetakse säärast sõprust? Lapsevanemad aeg-ajalt soovivad , et õps teeks lisaks õpetamistööle ka lapsevanema töö ära. Aga seda, kullakesed, me ei saa teha. Kuigi mõnikord teeme.
Järgmisel aastal tõstan mässu ja lihtsalt ei lähe kooli! Lähen mujale. Näiteks randa...