Kindlustunne on oluline "värk". Värk seetõttu, et asi on selle kohta nagu nadi öelda. kindluse vastandiks võiks olla ebakindlus. Arhitektuuriliselt väljendudes oleks kindlus näiteks mingi loss, väeosa vms. Ebakindluseks oleks säärasel juhul lage põld, kus pole miskit mille alla, sisse või juurde peitu pugeda (isegi kui oleks seal säärane koht, siis ei saa mitte kindel olla, et sa seal väga oodatud oled). No vot, kui nüüd tunnete-, usu- või suhtlusmaailma tagasi tulla (saite ikka aru, et vahepeal olime kerglasel arhitektuurilisel kõrvalteel), siis kindlustundeta elamine on väga ebameeldiv asi. See tunne sarnaneb sellega, kui sõbrad otsustavad kuumal suvepäeval veidike pulli teha, seovad või katavad su tähtsad kehaosad kinni (paraku peavad nemad sellisel puhul tähtsateks kehaosadeks peamiselt silmi ja käsi-jalgu) ning asetavad su sipelgapesa kõrvale seisma. Esialgu kuulad linnulaulu, nuusutad männi lõhna ja kui "esialgu" kolme sekundi pärast läbi saab, siis tunned kuidas sajad pisikesed metsasanitarid on enda igapäevasleiva raske väljateenimise sinnapaika jätnus ja selle asemel on avastanud sinu keha näol uue kiirtoidu söögikoha. Vot sellisel hetkel tunned ilmselget ebakindlust - kus sõbrad on, kaua nad ära on; kas nad üldse olid sõbrad?!
Nõrgemad ei peagi ebakindlusele vastu ja hakkavad sellest väljapääsu otsima. enamasti see neil ka õnnestub. Ülejäänud jätkavad tööd pommirühmas.
Nõrgemad ei peagi ebakindlusele vastu ja hakkavad sellest väljapääsu otsima. enamasti see neil ka õnnestub. Ülejäänud jätkavad tööd pommirühmas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar