Üks mu lemmikbände Depeche Mode, on kuulsaks laulnud järgnevad read:Words like violence
Break the silence
Come crashing in
Into my little world
Painful to me
Pierce right through me
Can't you understand
Oh my little girl
sain eile valmis intervjuu, mille tegin emakeeleõpetaja Ilona Mustaga. See tuleb esitlusele homsel kontserdimajaüritusel, mida me kogudus seal korraldab (kell 12.00 algab!). Ilona räägib sõnast, sõna väest ja kas sõnu on palju või vähe. Sõnu on palju, kuid kunagi pole sõnu liiga vähe, nii arvab too keeleinimene. Me väljendame paljuütlevat vaikides ja see vaikus on sõnakas, kõnekas. Samas teame, et võib olla vastupidine olukord, kus paljud sõnad on öeldud, kuid tegelikult pole midagi öeldud. Jeesuse õpetab palvetama sarnaselt: "Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu" (Mt 6:7).
Sõnades me mõtleme. Teada on ka järgnev katse tekstiga. Kuirjaedts sisllel meol samaae titseskt aru, knua memlõte saednõs mtite teheädts. Paisib kui snõa eisneme nnig vaimnie thät on pagais.
Mõned meist mängivad sõnadega, mõned töötavad nendega ja mõni raiskab neid.
Kui olin vinniline hilisteismeline, siis ärritas mind tüdrukute juures, see, et oll,es füüsiliselt nõrgad ja peaaegu võimetud füüsilist valu tekitama, siis olid nad osavad seda tegema sõnades.
Olin nooruses meeletu solvuja (nüüd lööb see haigus jälle välja), siis üks mu väga hea sõber, Aivar, võttis kasutusele omamoodi teraapia. Nimelt hakkas ta mind järjepanu ja pidevalt solvama. Pikalt ja pidevalt, lõpuks käis miski prõks ja mind enam ei kottinud, mida üks või teine minust arvab. Hakkaski pihta minu isiku avalik ja kohati friigilik periood. Sain endale hüüdnimeks Fänn, tegin kõrva augu, ajasin selga nahktagi, kuhu riputasin kipskolba ja kodustasin roti (kelle meie kass mu isa eestvedamisel ära sõi). Sõnad muutsid mind.
Ise olen liiga suur sõnade kasutaja. HB aeg ajalt vihastub mu peale, kuna mingis olukorras ei tegele ma tema mõistmise ja lohutamisega, selle asemel hakkan olukorda analüüsima ja selgitama välja, kas tal TEGELIKULT on õigus.
Religioonis on olemas selline asi kui maagiline mõtlemine - põhimõtteliselt arusaam, et kui ma valdan õiget tehnikat (õiged sõnad - mantrad, palved; õiged teod - näitan näpuga vms.; kannan õiget atribuutikat - talismanid, amuletid jne.), siis saan mõjutada vaimset maailma enda soovide suunas. Seda esineb moel või teisel igas religioonis. Kristluses on seda eriti näha eduteoloogias, millega ma päris nõus ise ei ole.
Vaikus on siiski parem...
Sõnades me mõtleme. Teada on ka järgnev katse tekstiga. Kuirjaedts sisllel meol samaae titseskt aru, knua memlõte saednõs mtite teheädts. Paisib kui snõa eisneme nnig vaimnie thät on pagais.
Mõned meist mängivad sõnadega, mõned töötavad nendega ja mõni raiskab neid.
Kui olin vinniline hilisteismeline, siis ärritas mind tüdrukute juures, see, et oll,es füüsiliselt nõrgad ja peaaegu võimetud füüsilist valu tekitama, siis olid nad osavad seda tegema sõnades.
Olin nooruses meeletu solvuja (nüüd lööb see haigus jälle välja), siis üks mu väga hea sõber, Aivar, võttis kasutusele omamoodi teraapia. Nimelt hakkas ta mind järjepanu ja pidevalt solvama. Pikalt ja pidevalt, lõpuks käis miski prõks ja mind enam ei kottinud, mida üks või teine minust arvab. Hakkaski pihta minu isiku avalik ja kohati friigilik periood. Sain endale hüüdnimeks Fänn, tegin kõrva augu, ajasin selga nahktagi, kuhu riputasin kipskolba ja kodustasin roti (kelle meie kass mu isa eestvedamisel ära sõi). Sõnad muutsid mind.
Ise olen liiga suur sõnade kasutaja. HB aeg ajalt vihastub mu peale, kuna mingis olukorras ei tegele ma tema mõistmise ja lohutamisega, selle asemel hakkan olukorda analüüsima ja selgitama välja, kas tal TEGELIKULT on õigus.
Religioonis on olemas selline asi kui maagiline mõtlemine - põhimõtteliselt arusaam, et kui ma valdan õiget tehnikat (õiged sõnad - mantrad, palved; õiged teod - näitan näpuga vms.; kannan õiget atribuutikat - talismanid, amuletid jne.), siis saan mõjutada vaimset maailma enda soovide suunas. Seda esineb moel või teisel igas religioonis. Kristluses on seda eriti näha eduteoloogias, millega ma päris nõus ise ei ole.
Vaikus on siiski parem...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar