pühapäev, veebruar 17, 2008

Andestus

Käisin eile õel (Kristil) külas. Kui saatsin tall msn-s teate, et tuleme, siis oli vastus kuidagi kahtlev. Ei saand esialgu arugi, et miskit on viltu. Kui kohale jõudsime, ja möödunudnädalased õnnesoovid ära soovisime, siis sain aru, et ta oli solvunud kuna ma ei läinud möödund nädal ta sünnale, kuigi ma lubasin.
Jah, parem on mitte lubada ja teha kui lubada ja mitte teha.
Sain andeks. andekssaamine on sama raske kui andestamine, sest:
a) raske on tunnistada - jah, ma eksisin - alati on olemas miski vabandus
b) raske aktsepteerida teise autoriteeti, selle kes ütleb - ma andestan
c) tuleb arnestada, et käitumine peab muutuma

Kuid õega peab läbi saama hästi

2 kommentaari:

m2rtsaar ütles ...

vaatan siit paremalt, et loed samuti seda mehed-kirik teemat. äkki on see ka üks põhjuseid, miks me vennad eesti mehed kiriku ei roni...

...liiga tihti räägitakse pehmetel väärtustel. näiteks andestamine.

risto ütles ...

olen täiesti nõus. Küsimus ei ole mitte ainult teemades vaid kuidas sellest rääkida. Meie keelekasutus kirikus on täis feminisme samas väljaspool kirikut oleme maskuiliinsema sõnavara kasutajad.