asjad õigesse kohta

üleeila oli vast see kaunis hetk, kui suutsin enese ja enda kaasa ihumobiilid korraga vetsupotti paisata. eks see nõutukstegev oli - sukeldud kättpidi potisügavustesse ja tirid veest (puhtast!) välja esemed, mis juskui käe ja kõrva külge kasvanud. sümboolses mõttes oli tegu ääretult prohvetliku teoga - mobla kukkus sinna kuhu kuuluma peabki. eks mõnes mõttes on see teinud meist suhtlusorjad. ega mobladega teab mis väärtsuhtlust ei arendatagi. raha tehakse, midagi müüakse, plämatakse, antakse teada, kes kellega käib jne. kuid SUHTLEMIST ei toimu. ajavõtmist ja KOOSOLEMIST. inimesele tuleks ikke silma vaadata ja siis ütlda või ütlemata jätta. kuid kontakt on tähtis. ma pole miski tehnoloogia vastana. vidinad ja jupid mulle meeldivad. meeldib ka teadmine, et ma saan nendeta hakkama. kuivkäimla, mullane kartul ja allikavesi sobituvad minuga väga hästi. kui peaks selleks vajadus olema.
enda moobeli sain tööle, naine vajab vast uut. naised on ikka kallid...