Küsimus olemise kohta on mõnda aega siiski vana asi. Mis on olemine ja kuidas me millegi olemasolus üleüldse saame kindlad olla. Tavamõistus (mida me kõi koos nii kenasti kasutamine) mõõdab olemist läbi meeleelunidite - kui saan haista või kompida või nuusutada või maitsta või kuulda, siis on see asi kindla peale olemas. Lihtne.
Kuid mida peale hakata abstraktsemate asjadega nagu vabadus, armastus?
Olemise tajumine on universaalne ja samas unikaalne kogemus. Me saame aru iseenda olemasolust - aeg-ajalt on see seotud kannatustega või soovimatusega, enamasti siiski nauditav.
Olemisest sõi olesklemisest mulle alati ei piisa, seega vaja enda olemasolu vajalikuks teha. Mul küll selline tunne on. Kunagi tegin bändi; pidevalt püüdnud ennast määratleda läbi vastandumiste autoriteetidele (mis loomulikult tähendab muude autoriteetide kummardamist); töötanud koolis kantuna missioonitundest; loonud perekonna ja see on andnud eksistentsile uue dimensiooni (peamiselt just lapse sünd),
Kirikus räägime seda, et meie olemisel peab olema juures ka igavikumõõde - st teadmine, et sellel, mida teeme on olemas mõju sellele, mis toimub peale meie surma.
Ma usun, et olemine on kingitus. Niisama, ilma et sa midagi väga suurt ära teed või tegemat jätad. Usun, et elu väärtus seisneb selle olemasolus, ka siis kui eksistentsi saab mõõta mõningate ajahetkedega. See video aitab mu arust hästi selgitada, mida mõtlen.
P.S See, et kirjuta, tähendab, et puhkus on läbi
Olemise tajumine on universaalne ja samas unikaalne kogemus. Me saame aru iseenda olemasolust - aeg-ajalt on see seotud kannatustega või soovimatusega, enamasti siiski nauditav.
Olemisest sõi olesklemisest mulle alati ei piisa, seega vaja enda olemasolu vajalikuks teha. Mul küll selline tunne on. Kunagi tegin bändi; pidevalt püüdnud ennast määratleda läbi vastandumiste autoriteetidele (mis loomulikult tähendab muude autoriteetide kummardamist); töötanud koolis kantuna missioonitundest; loonud perekonna ja see on andnud eksistentsile uue dimensiooni (peamiselt just lapse sünd),
Kirikus räägime seda, et meie olemisel peab olema juures ka igavikumõõde - st teadmine, et sellel, mida teeme on olemas mõju sellele, mis toimub peale meie surma.
Ma usun, et olemine on kingitus. Niisama, ilma et sa midagi väga suurt ära teed või tegemat jätad. Usun, et elu väärtus seisneb selle olemasolus, ka siis kui eksistentsi saab mõõta mõningate ajahetkedega. See video aitab mu arust hästi selgitada, mida mõtlen.
P.S See, et kirjuta, tähendab, et puhkus on läbi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar