Tõnu Lehtsaar kirjutas aruka artikli. Nagu ta ikka teeb. Lugeda ja mõtteid pritsida!
4 kommentaari:
Anonüümne
ütles ...
Anna andeks Risto, et su blogi kommentaariumi reostan, aga ma ei ole sinu hinnanguga Tõnu artikliga päris nõus. Minu jaoks on on see pigem huvitav intellektuaalse hõnguga mõtisklus, mis täis vasturääkivusi, küsitavusi, pooltõdesid ja võõra nime (loe: identiteedi) all esinemist Põhjendan.
Lehtsaar: Väidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas.
Kui Lehtsaar saab võimaluse öelda välja omi mõtteid Eesti online meedia vaat et loetavamas portaalis, siis on vaikivast ajastust rääkimine rohkem kui kohatu. Rääkimata massiivsest kommentaariumides vohavatest seisukohavõttudest.
Lehtsaar: Kardan, et homoküsimuses taandume rahva võimust ja kehtestame vähemuse diktatuuri enamuse üle. Sealjuures rõhutame liberaalse demokraatia üht põhiväärtust — tolerantsi.
Mäherdune seisukohavõtt inimeselt, kes on nõukogude ajal kristlasena kogenud enamuse diktatuuri kogu oma jubeduses.
Lehtsaar: Vaikiv ajastu ei talu tõde
Mis on siis tõde?!?!?!
Lehtsaar: Kui ma mullusest meediamullist õigesti aru sain, siis ütles Peeter Mardna, et tema ajal oli homoseksualism haigus. See väide on iseenesest õige, see oli ju nõnda. Tulemuseks oli aga oma seisukoha väljendaja tirimine uudistesaatesse ja tema vabandamasundimine.
Täpsustades, dr Mardna ütles, „Psühhiaatrilises mõttes on omasooiharus haigus, seda teavad kõik.“ Keegi meist ei alatähtsusta hr Marda varasemaid ja ka hilisemaid seisukohavõtte spetsialistina. Tervishoiuameti osakonnajuhatajana veel enam. Olgu, Mida ja kuidas ta sel õnnetul konverentsil või mis iganes üritusel tagareas ütles, kõik selle kummutas TV3 otse-eetris antud intervjuu, kus ta ei rääkinud midagi tema ajast (mis muide kestab edasi!) ja kinnitas, et nii ta arvas ja arvab edaspidigi. Sõnavabadus? Jah. Vaikiv ajastu? Ei. Mardna kestmine erialastes institutsioonides? Jah. Vaikiv ajastu? Ei!
Muide, ma olen oma olematu meditsiinilise haridustaustaga ikka arvanud, et haiguse üks põhilisi tunnuseid on, et see on kas inimesele endale või kõrvalseisjatele ohtlik. Kas homoseksualism on?
Lehtsaar: Vaikiva ajastu tunnuseks on karistushirm. Üks mu sõber õpetas ühes Eesti kõrgkoolis käitumisteaduslikku kursust, mille raames tutvustas käsitlust, mis nimetab homoseksualismi sõltuvuskäitumiseks. Seisukoht tugines sellekohastele uurimustele ja teooriatele. Üks üliõpilane kurtis, et tema teada on homoseksualism geneetiliselt põhjendatud, ja nüüd on ta segaduses. Reageerisid homoringkonnad, sõber kutsuti juhtkonna jutule. Kool ütles, et sõltuvuskäsitlus pole kooli ametlik seisukoht. Sõbrale loeti sõnad peale.
Mõlemad pooled esitasid teooriaid eksole. Seda, mida keegi kuskil oletab, arvab jne. Sõber oleks võinudki öelda, et see on üks teooriatest. Õppejõu puhul on nõrk argumenteerimisoskus pigem puuduseks või kuidas? Selgusetuks jääb ka, kas sõber õpetas seda ainutõena või... ? Otsene viide religiooniõpetusele meie koolides. Ei ole ju võõras teema :)
Lehtsaar: Homoseksualismi põhjused on täna veel ebaselged.
Õige! 12 punkti!
Lehtsaar: Vaikiv ajastu sõnastab ajastuomased arengukriteeriumid. Homotolerantsi peetakse tänapäeval ühiskonna üheks arengukriteeriumiks. Vägisi tuleb meelde nõukogudeaegne kriteerium: arenenud maailmavaade. Kõlab hästi, aga tegelikult mõeldi täiesti ühest maailmavaadet.
Vägisi paistab silma vägisi sisse toodud paralleel. Mis ajast on sallivus midagi vägisi. Tulles nüüd hr Lehtsaare tõelise identiteedi juurde. Koguduslik kuuluvus. Kogu see artikkel on kirjutatud läbi selle filtri. Mitte, et see halb oleks, aga täpsustama oleks küll pidanud. Religioon ja riik? Ühel on tõekspidamised, teine on nagu on. Kui me just ei räägi vaikivast ajastust :))) Või ikkagi räägime?
Arvamuste paljusus, mis väljendub muide just sallivuses, pole midagi, mida me saaks defineerida märksõna all "vägisi". Ei tule nagu ette, et kedagi oleks karistatud selle eest, et ta on väljendanud arvamust homoseksuaalsuse kohta. Ka hr Mardnat mitte. Ja tuletan meelde, et kõiki tema seisukohavõtte pärast seda nn intsidenti saatis enda seisukohtadele kindlaksjäämine. Üksikisiku tasandil vähemasti. Ja kui keegi räägib riigiametnikuna tõestamatutest asjadest kui millestki kindlast, siis mingi siin on vähemalt vastutuse koht olemas. Seisus kohustab.
Lehtsaar: Esiteks, homoseksualism on olnud olemas kogu inimkonna ajaloo jooksul. Teiseks on seda kogu õhtumaise kultuuri arengu jooksul peetud valdavalt haiguseks, hälbeks, patuks ja perverssuseks. Nüüd on Õhtumaa jõudnud uude arenguetappi, kus senitaunitu tolereerimine ja propageerimine (geiparaadid) on saanud ühiskonna arengukriteeriumiks. Oleme tõesti kaugele arenenud.
Mis on õhtumaa kultuur? Kogumik traditsioone, kombeid ja põhjendamatuid hoiakuid, mis teatud ringkondades on vormunud dogmadeks. Ajalugu on siiski pikem kui õhtumaa ajatelg. Mis muide ei algagi Jeesuse surmast, vaid mitusada aastat hiljem. Siit edasi aus näkkuvaatamine nii teoloogide kui ajaloolaste poolt. Kristlike vähemasti.
Lehtsaar: Mullusel haridusmessil Intellektika tutvustasid oma vaateid avalikult ka homoseksuaalid. TÜ endise õppeprorektorina tahan ürituse korraldajatelt ja avalikkuselt küsida, mis on homoseksualismil tegemist haridusvalikutega. Kas järgmisel aastal võivad Intellektikal osaleda kõik rahvuslikud, usulised ja kultuurilised vähemused?
Olgu, milleks eksole.? Aga sealsamas olid väljas ka: Eesti Keskerakonna Noortekogu Rahvaliidu Noored MTÜ Eesti Reformierakond IRLi Noored Noored Sotsiaaldemokraadid MTÜ
Lehtsaar: Vigase määratluse pärast ei saa ma päriselt aru, kes on homofoobid, kuid mulle tundub, et igaüks, kes mis tahes põhjusel ei ole homoideoloogiale lojaalne, liigitub sellesse kategooriasse.
Aga hr Lehtsaarelt ootaks siis ise määratlust. Kuigi terve mõistusega inimesele on enam kui selge, et igasuguse foobia mõiste varieerub mõistlikust ebamõistlikuseni. Samamoodi ateism :)
Lehtsaar: Vaikiva ajastu juhtideoloogia muutub personalivaliku kriteeriumiks. Märkasin seda esimest korda aastaid tagasi, kui istusin ühe homoseksuaalist kolleegiga ühes ametiasutuses töölevõtukomisjonis. Ta küsis igalt ametnikukandidaadilt, missugune on tema suhtumine homoseksualismi.
No kuule, miks hr Lehtsaar siis vaikis????? Kui keegi minu kollektiivist hakkab kristlust ebamõistlike argumentidega plekistama (mis kena väljend), siis ma küll uurin, mis on selle suunatud jutu/küsimuste eesmärk.
Lehtsaar: Vaikiva ajastuga käib alati kaasas mittenõustumine — dissidentlus.
Millisega ei käi? Ainult et sõna 'ajastu' muutub siin juba mingiks müütiliseks loomaks. Ja kui lõpuni aus olla, siis mõiste "vaikiv ajastu" ajab mul selles artkilis vaikselt juba südame pahaks.
Lehtsaar: Mis jääb üle nendel, kes ei nõustu homoseksualismi pidama normaalseks käitumisviisiks?
Jääge enda seisukohtade juurde. Ja ma pole märganud, et keegi seda kristlastele ette heidaks.
Lehtsaar: Mittenõustumise põhjuseks ei pruugi olla mitte viha, vaid näiteks konservatiivsed väärtused, usulised veendumused, teaduslikud kahtlused, “talupojamõistus” ja/või emotsionaalne jälkusetunne.
Suurepärased põhjendused kõik :D Tõsi,individuaalsel tasandil paraku. Välja arvatud teaduslikud kahtlused. Aga seal pole ka emotsionaalset jälkustunnet paraku. Õnneks.
Lehtsaar: Eelmine ühiskond õpetas mittenõustujatele mitmeid võimalusi. Esimene on, et inimene n-ö areneb ja võtab omaks poliitiliselt korrektsed seisukohad. Tema sügavamad isiklikud veendumused pole sealjuures olulised. Teiseks lahenduseks on ükskõiksus. Tehku, mis tahavad, mind see ei puuduta, kuni sõda just minu õue peale ei tule. Kolmandad hakkavad vastu. Paraku ei käi vastuhakkajate käsi eriti hästi. Neljandad hoiavad kinni oma seisukohtadest, aga teevad koostööd, on tolerantsed. Lõppeks on ju elus palju muudki olulist peale homoteema. Viiendad moodustavad põrandaaluse vastupanuliikumise, kus mitteametlikult ja vaikselt räägitakse oma tegelikest seisukohtadest. Viimane äärmuslik võimalus — maalt lahkumine — on keeruline. N Liidu ajal oli teoreetiline võimalus pageda läände. Nüüd vist pole peale islamimaade palju teisi variante. Alati jääb aga üle võimalus lihtsalt vaikida.
Kaks esimest seisukohta on nii nagu nad on. Kolmas - sõltub, kuidas vastu hakata. Mis vahenditega. Sellest johtub käekäik. Ka sõnakal ajastul. Neljas. Teevad koostööd, aga hoiavad kinni oma seisukohtadest. Mis mõttes? Pobisevad koduste seinte vahel? Aga kena variant ikkagi :D Viiendad. Vana Baskini Teatri suvalise etenduse osatäitja repliigiks kõlbab küll, aga mitte enamaks. Viimane võimalus. Kas tõde. Teokraatlik ühiskonnakord on ainus sobiv.
Sinugi (ananüümse autori( arutlus on arukas. Väga hea, et konstruktiivne vastulausestus on kah olemas. Kuigi seisukohtade poolest olen pigem nõus Tõnuga.
Ka mina. Mööndustega. Väga tugevate mööndustega. Aga milleks maskiga esineda? Kui nüüd aus olla, siisTõnu Lehtsaar ei esine seal ju religiooni- ja suhtlemispsühholoogina, vaid Tartu Kolgata baptistikoguduse liikmena. Olgm ausad, nii on. See on mõistetav vaid ühel põhjusel, et kas baptistiukoguduse liikmena oleks ta arvamust vastu võetud, aga jutu sees oleks võinud seda mainida. Ja ega ma nii anonüümne ka pole. Unustasin lihtsalt. Aga see jääb ka viimaseks kommentaariks. Pole mõtet. ivo
Tal on isegi ehk point, millega nõustun (olen sarnast mõtet lugenud seoses religioonidega). Kuid samas mul on tunne, et ta on mõnd asjaolu ebatäpselt ja mõnd mõistet endale sobivalt kajastanud.
4 kommentaari:
Anna andeks Risto, et su blogi kommentaariumi reostan, aga ma ei ole sinu hinnanguga Tõnu artikliga päris nõus. Minu jaoks on on see pigem huvitav intellektuaalse hõnguga mõtisklus, mis täis vasturääkivusi, küsitavusi, pooltõdesid ja võõra nime (loe: identiteedi) all esinemist
Põhjendan.
Lehtsaar:
Väidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas.
Kui Lehtsaar saab võimaluse öelda välja omi mõtteid Eesti online meedia vaat et loetavamas portaalis, siis on vaikivast ajastust rääkimine rohkem kui kohatu. Rääkimata massiivsest kommentaariumides vohavatest seisukohavõttudest.
Lehtsaar:
Kardan, et homoküsimuses taandume rahva võimust ja kehtestame vähemuse diktatuuri enamuse üle. Sealjuures rõhutame liberaalse demokraatia üht põhiväärtust — tolerantsi.
Mäherdune seisukohavõtt inimeselt, kes on nõukogude ajal kristlasena kogenud enamuse diktatuuri kogu oma jubeduses.
Lehtsaar:
Vaikiv ajastu ei talu tõde
Mis on siis tõde?!?!?!
Lehtsaar:
Kui ma mullusest meediamullist õigesti aru sain, siis ütles Peeter Mardna, et tema ajal oli homoseksualism haigus. See väide on iseenesest õige, see oli ju nõnda. Tulemuseks oli aga oma seisukoha väljendaja tirimine uudistesaatesse ja tema vabandamasundimine.
Täpsustades, dr Mardna ütles, „Psühhiaatrilises mõttes on omasooiharus haigus, seda teavad kõik.“
Keegi meist ei alatähtsusta hr Marda varasemaid ja ka hilisemaid seisukohavõtte spetsialistina. Tervishoiuameti osakonnajuhatajana veel enam. Olgu, Mida ja kuidas ta sel õnnetul konverentsil või mis iganes üritusel tagareas ütles, kõik selle kummutas TV3 otse-eetris antud intervjuu, kus ta ei rääkinud midagi tema ajast (mis muide kestab edasi!) ja kinnitas, et nii ta arvas ja arvab edaspidigi. Sõnavabadus? Jah. Vaikiv ajastu? Ei. Mardna kestmine erialastes institutsioonides? Jah. Vaikiv ajastu? Ei!
Muide, ma olen oma olematu meditsiinilise haridustaustaga ikka arvanud, et haiguse üks põhilisi tunnuseid on, et see on kas inimesele endale või kõrvalseisjatele ohtlik. Kas homoseksualism on?
Lehtsaar:
Vaikiva ajastu tunnuseks on karistushirm. Üks mu sõber õpetas ühes Eesti kõrgkoolis käitumisteaduslikku kursust, mille raames tutvustas käsitlust, mis nimetab homoseksualismi sõltuvuskäitumiseks. Seisukoht tugines sellekohastele uurimustele ja teooriatele.
Üks üliõpilane kurtis, et tema teada on homoseksualism geneetiliselt põhjendatud, ja nüüd on ta segaduses. Reageerisid homoringkonnad, sõber kutsuti juhtkonna jutule. Kool ütles, et sõltuvuskäsitlus pole kooli ametlik seisukoht. Sõbrale loeti sõnad peale.
Mõlemad pooled esitasid teooriaid eksole. Seda, mida keegi kuskil oletab, arvab jne. Sõber oleks võinudki öelda, et see on üks teooriatest. Õppejõu puhul on nõrk argumenteerimisoskus pigem puuduseks või kuidas? Selgusetuks jääb ka, kas sõber õpetas seda ainutõena või... ? Otsene viide religiooniõpetusele meie koolides. Ei ole ju võõras teema :)
Lehtsaar:
Homoseksualismi põhjused on täna veel ebaselged.
Õige! 12 punkti!
Lehtsaar:
Vaikiv ajastu sõnastab ajastuomased arengukriteeriumid. Homotolerantsi peetakse tänapäeval ühiskonna üheks arengukriteeriumiks. Vägisi tuleb meelde nõukogudeaegne kriteerium: arenenud maailmavaade. Kõlab hästi, aga tegelikult mõeldi täiesti ühest maailmavaadet.
Vägisi paistab silma vägisi sisse toodud paralleel. Mis ajast on sallivus midagi vägisi. Tulles nüüd hr Lehtsaare tõelise identiteedi juurde. Koguduslik kuuluvus. Kogu see artikkel on kirjutatud läbi selle filtri. Mitte, et see halb oleks, aga täpsustama oleks küll pidanud. Religioon ja riik? Ühel on tõekspidamised, teine on nagu on. Kui me just ei räägi vaikivast ajastust :))) Või ikkagi räägime?
Arvamuste paljusus, mis väljendub muide just sallivuses, pole midagi, mida me saaks defineerida märksõna all "vägisi". Ei tule nagu ette, et kedagi oleks karistatud selle eest, et ta on väljendanud arvamust homoseksuaalsuse kohta. Ka hr Mardnat mitte. Ja tuletan meelde, et kõiki tema seisukohavõtte pärast seda nn intsidenti saatis enda seisukohtadele kindlaksjäämine. Üksikisiku tasandil vähemasti. Ja kui keegi räägib riigiametnikuna tõestamatutest asjadest kui millestki kindlast, siis mingi siin on vähemalt vastutuse koht olemas. Seisus kohustab.
Lehtsaar:
Esiteks, homoseksualism on olnud olemas kogu inimkonna ajaloo jooksul. Teiseks on seda kogu õhtumaise kultuuri arengu jooksul peetud valdavalt haiguseks, hälbeks, patuks ja perverssuseks. Nüüd on Õhtumaa jõudnud uude arenguetappi, kus senitaunitu tolereerimine ja propageerimine (geiparaadid) on saanud ühiskonna arengukriteeriumiks. Oleme tõesti kaugele arenenud.
Mis on õhtumaa kultuur? Kogumik traditsioone, kombeid ja põhjendamatuid hoiakuid, mis teatud ringkondades on vormunud dogmadeks. Ajalugu on siiski pikem kui õhtumaa ajatelg. Mis muide ei algagi Jeesuse surmast, vaid mitusada aastat hiljem. Siit edasi aus näkkuvaatamine nii teoloogide kui ajaloolaste poolt. Kristlike vähemasti.
Lehtsaar:
Mullusel haridusmessil Intellektika tutvustasid oma vaateid avalikult ka homoseksuaalid. TÜ endise õppeprorektorina tahan ürituse korraldajatelt ja avalikkuselt küsida, mis on homoseksualismil tegemist haridusvalikutega. Kas järgmisel aastal võivad Intellektikal osaleda kõik rahvuslikud, usulised ja kultuurilised vähemused?
Olgu, milleks eksole.? Aga sealsamas olid väljas ka:
Eesti Keskerakonna Noortekogu
Rahvaliidu Noored MTÜ
Eesti Reformierakond
IRLi Noored
Noored Sotsiaaldemokraadid MTÜ
Lehtsaar:
Vigase määratluse pärast ei saa ma päriselt aru, kes on homofoobid, kuid mulle tundub, et igaüks, kes mis tahes põhjusel ei ole homoideoloogiale lojaalne, liigitub sellesse kategooriasse.
Aga hr Lehtsaarelt ootaks siis ise määratlust. Kuigi terve mõistusega inimesele on enam kui selge, et igasuguse foobia mõiste varieerub mõistlikust ebamõistlikuseni. Samamoodi ateism :)
Lehtsaar:
Vaikiva ajastu juhtideoloogia muutub personalivaliku kriteeriumiks. Märkasin seda esimest korda aastaid tagasi, kui istusin ühe homoseksuaalist kolleegiga ühes ametiasutuses töölevõtukomisjonis. Ta küsis igalt ametnikukandidaadilt, missugune on tema suhtumine homoseksualismi.
No kuule, miks hr Lehtsaar siis vaikis????? Kui keegi minu kollektiivist hakkab kristlust ebamõistlike argumentidega plekistama (mis kena väljend), siis ma küll uurin, mis on selle suunatud jutu/küsimuste eesmärk.
Lehtsaar:
Vaikiva ajastuga käib alati kaasas mittenõustumine — dissidentlus.
Millisega ei käi? Ainult et sõna 'ajastu' muutub siin juba mingiks müütiliseks loomaks. Ja kui lõpuni aus olla, siis mõiste "vaikiv ajastu" ajab mul selles artkilis vaikselt juba südame pahaks.
Lehtsaar:
Mis jääb üle nendel, kes ei nõustu homoseksualismi pidama normaalseks käitumisviisiks?
Jääge enda seisukohtade juurde. Ja ma pole märganud, et keegi seda kristlastele ette heidaks.
Lehtsaar:
Mittenõustumise põhjuseks ei pruugi olla mitte viha, vaid näiteks konservatiivsed väärtused, usulised veendumused, teaduslikud kahtlused, “talupojamõistus” ja/või emotsionaalne jälkusetunne.
Suurepärased põhjendused kõik :D Tõsi,individuaalsel tasandil paraku. Välja arvatud teaduslikud kahtlused. Aga seal pole ka emotsionaalset jälkustunnet paraku. Õnneks.
Lehtsaar:
Eelmine ühiskond õpetas mittenõustujatele mitmeid võimalusi. Esimene on, et inimene n-ö areneb ja võtab omaks poliitiliselt korrektsed seisukohad. Tema sügavamad isiklikud veendumused pole sealjuures olulised.
Teiseks lahenduseks on ükskõiksus. Tehku, mis tahavad, mind see ei puuduta, kuni sõda just minu õue peale ei tule. Kolmandad hakkavad vastu. Paraku ei käi vastuhakkajate käsi eriti hästi.
Neljandad hoiavad kinni oma seisukohtadest, aga teevad koostööd, on tolerantsed. Lõppeks on ju elus palju muudki olulist peale homoteema. Viiendad moodustavad põrandaaluse vastupanuliikumise, kus mitteametlikult ja vaikselt räägitakse oma tegelikest seisukohtadest.
Viimane äärmuslik võimalus — maalt lahkumine — on keeruline. N Liidu ajal oli teoreetiline võimalus pageda läände. Nüüd vist pole peale islamimaade palju teisi variante. Alati jääb aga üle võimalus lihtsalt vaikida.
Kaks esimest seisukohta on nii nagu nad on. Kolmas - sõltub, kuidas vastu hakata. Mis vahenditega. Sellest johtub käekäik. Ka sõnakal ajastul.
Neljas. Teevad koostööd, aga hoiavad kinni oma seisukohtadest. Mis mõttes? Pobisevad koduste seinte vahel? Aga kena variant ikkagi :D
Viiendad. Vana Baskini Teatri suvalise etenduse osatäitja repliigiks kõlbab küll, aga mitte enamaks.
Viimane võimalus. Kas tõde. Teokraatlik ühiskonnakord on ainus sobiv.
Sinugi (ananüümse autori( arutlus on arukas. Väga hea, et konstruktiivne vastulausestus on kah olemas. Kuigi seisukohtade poolest olen pigem nõus Tõnuga.
Ka mina. Mööndustega. Väga tugevate mööndustega. Aga milleks maskiga esineda? Kui nüüd aus olla, siisTõnu Lehtsaar ei esine seal ju religiooni- ja suhtlemispsühholoogina, vaid Tartu Kolgata baptistikoguduse liikmena. Olgm ausad, nii on. See on mõistetav vaid ühel põhjusel, et kas baptistiukoguduse liikmena oleks ta arvamust vastu võetud, aga jutu sees oleks võinud seda mainida. Ja ega ma nii anonüümne ka pole. Unustasin lihtsalt. Aga see jääb ka viimaseks kommentaariks. Pole mõtet.
ivo
Tal on isegi ehk point, millega nõustun (olen sarnast mõtet lugenud seoses religioonidega). Kuid samas mul on tunne, et ta on mõnd asjaolu ebatäpselt ja mõnd mõistet endale sobivalt kajastanud.
Postita kommentaar