meie igapäevane....

Peale käiku Tšehhi, olen avastanud ennast taas ja taas mõttelt, et kogudus ei ole pühapäevane kokkusaamine. See on tore, vajalik ja OK. Kogudus ja jumalateenistus on midagi sootuks teistsugust. Eile hooldushaiglas jõudis see veelgi tugevamalt minuni või siis minusse.

Käia pühapäevast-pühapäevasse jumalateenistusel on OK (loomulikult ka rutiinne), kuid vaja on enamat. Jumalateenistus on igalpool, kus ma olen ja mida ma teen. Ma jutlustan alati - minu, sõnad, teod, mõtted ja nende sümbioos on igapäevane ja - hetkeline jutlus endale või teistele.

see mis ees terendab...

.. on tulevik.

Taaskord on ees selline suvi, millest midagi ei tea. Pole tavapärast malevavärki ja Hansapäevade korraldamist. Tuleb hakata suveks tööd otsima. Niiet kui kellelgi on vaja üht vaba pead või töökäsi, siis olen olemas.

vaadates olnusse:

Pastoriaasta on kinnitanud T.Lehtsaare kuldlauset: "Elu on keerulisem kui mistahes õpetus elust". Ükski programm, meetod, koht ei tee kogudust. Kogudust teevad inimesed. või veelgi õigem - et kogudus ongi inimesed. Selle sidususe määravad ära meie igapäevased ja argielulised suhted, mis justkui võiks kulmineeruda pühapäevastel teenistustel. Tahes-tahtmata on meie peades siiski just pühapäevane teenistus ja igapäeva elu tegemised nokitseme iseenda urgudes. Eriti on see pereinimeste reaalsus.

Meele teeb heaks, et sõpradel läheb hästi. See, et sõber T, kes kolm kuud elas ilma töö ja koduta, saab peagi tasuva töö Norra, see valmistab rõõmu.

helged kolmapäevad

Mõned korrad olen kolmapäeviti sattunud Pärnu Hooldushaiglasse. Karin meie kogudusest võttis asja kätte, et hakkame aga käima seal, ja nii see läks.

Need käigud ja kohtumised on võrratud. eelkõige inimeste lugude pärast. Aitab enda reaalsust kombata. Täna rääkisin mehega, kes nägi oma isa mahalaskmist (kuna oli metsavend), siis küüditati Siberisse, käis ära Tšernobõlis, üle elanud vähemalt kolm insulti, eelmine nädal lõigati ära vasak jalg ja kes vaatamata sellele on täis elujõudu ja tegutsemist (65. aastane). "Keegi suurem peab mind hoidma," oli selle mehe kogemus. Kas pole kummaline sel mehel on mitmeid põhjuseid, miks olla vihane ja kibestunud....

Paneb mõtlema.

Kuna ilmad on heaks keeranud, siis juba üle 100 km rattaga sügatud, kusjuures Mehepoeg naudib sõitu täiega. Puhas rõõm.