Algusest - lõpuni

Alguses lõi Jumal taeva(d) ja maa.... ja lõpus loob uue taeva ja maa.
Seetõttu ongi ta Alfa ja Oomega - algus ja ots.
Ja vahepeal saame meie siin tegutseda ja arvata midagi.
Arvamine ja äraarvamine võib olla tühi töö ja vaimu närimine
ent Tarkus hüüab tänavatel või siis hüüdja häälena kõrbes
Kel kõrvad on kuulda see kuulgu
Kel nina nuusata see nuusutagu

Jumala suurus või väiksus,
tema olemine või mitteolemine ei sõltu kuidagi meist
Jah, me võime iseneses komistada millegi säärase otsa, mida me peame jumalikuks.
Osad komistajad on hakad seda kummardama ja teinud sellest oma jumala, mis sarnaneb küll pigem jooksupoisile
Teine teeb oma arvamusest Jumala kohta jumala ja kummardab oma kuulutust

Alles Kristus, Ristilööduna, tõi Jumala dramaatiliselt ja nähtavalt inimolemise pimedusse ja Ülestõusnuna selle suurusesse.
Ainult Kristuses on Jumal mõistetud inimliku ja arusaadavana.
Ainult Kristuses.

Iseteenindav Eesti

Lahkumiskohvi Vancouveri lennujaamas. Loomulikult Tim Hortons

Saamuel koos olümpiamaskottide Quatchi ja Miga vahel eluunistust näppimas (Vancouver)

Hotell Amsterdamis, kus "pidime" õhtu- ja hommikusööki sööma

Äriklassist avaneb ka "tiivutu" miljonivaade pilvedele

HB, Saamuel, käru ja viis kohvrit (Helsingi)

Taas tagasi Eestis. Meie seiklused taasalgasid Amsterdami Schipoli lennuväljal. Olime kenasti oma neli tundi terminalis veetnud ja saabusime enda värava juurde, kust õhtune lennuk pidi meid helsingisse viima. Boardingu alguses teatati, et 11 kohta on puudu. Loobujatele pakutakse majutust, tagasilendu ja kompensatsiooni firma (KLM) kulul. Nõustusime. Kui meiel pakuti järgmise päeva pileteid, siis vabandati ja paluti vabandust, et ainukesed vabad kohad on veel äriklassis. Pidime "nõustuma" siis äriklassiga :). Päris kena tunne on paptopsi asemel kohvi juua päris tassist ja mahla päis klaasist.
Helsingi lennuväljalt sõitsime bussiga kesklinna. Seal uus probleem - lapsekäru, 5 kohvrit ja kaks inimest, ks suudaksid kohvritega midagi peale hakata. Püüdsin kohvreid jupikaupa vedada - 100m pärast loobusin ja võtsime takso Länsiterminaali. Kõik tore - Eesti käeulatuses, kuid terminaalis puuduvad kohvrikärud - ja jälle algas meie muulaelu. Üks noor eestlannast ema võttis ühe meie kohvri käeotsa (teise käe otsas oli tal lapsevanker), HB oli samamoodi ja mina kahe käe ja kolme kohvriga. Trapp laevale oli mingi 500 m pikk - viimase veerandi peal halastas miski vanahärra mu peale ja aitas ühe kovri laevale vedada. Samal ajal marssisid minust mööda noored eesti mehed, käed taskus...
Lõpuks laeval. Seal väike jalasirutus ja juba ongi Tallinn.
Laevalt mahaminek oli jälle mäng kohvritega. Saime hakkama.
Kokkulepitud Helveri asemel ootas meid Tallinas Marii ja Lauri (tänud!). Toppisime 5 kohvrit, lapsekäru, HB, Saamueli ja minu Lauri punasesse Kuulsusesse ja kimasime lumises Tallinnas Marii juurde. Sealt rebis Helver meid oma massinasse ja läbi Pilliroo tänava (Laurikud) sõitsime Pärnusse.
Vänkuuver oli tore kuid kodus on kah hea olla ja kõik see lumi, mida me siin Eestis näeme - lihtsalt ilus.

Kui neljapäeval tööle läksin, siis kuulissn pealt kena vestlust ema ja tütre vahel - umbes kolmeaastane tüdruk vaatas läbi bussiakne Pärnu jõele ja rääkis midagi kalameestest (eemal jõejääl paistsid nende tumedatäpilised kogud), järsku küsis väike tüdruk ema käest: ema, kas kalamehed on loomad?".
Lihtsalt võrratu milline siirus

Kadund kontaktidest...

Tere taas.
Kirjutades sulle/teile, kirjutan iseendale... ja sulle/teile.
Kanadas olemine ei tähenda vaid lahedat äraolemist mõnusas kohas (seda on see ka) vaid ka eemalolemist. Eemalolemist sõpradest, perekonnast, kogudusest ja isegi naabritest.
Kuna on ajavahe (10h), siis on kontakti saamine Eestimaa eestlastega keeruline. Paaril korral on õnnestunud, kuid muidu mitte.

Siin, kuuldes inimeste lugusid, saab kontakti kaotamine uue tähenduse. Kas me mõistame seda, mida tähendab enda elu elamisest loobumine ja primaarselt elamine Eesti ja eestluse jaoks? Minu jaoks täiesti uus tahk.

Või kuidas põgenemiseelse Eesti ja praeguse Eesti vahel laiutab inimeste mälestustes kuristik, mille ületamine pole võimatult raske, kuid mida siiski alati ei tehta.

Kontakti kaotada pole hea, kuigi on lihtsam jätta email kirjutmata või postkaart postitamata, pole see siiski parim.

Alustan meele parandamist - millise seda veel ei tea (peaks haistmismeelta parandama vist)

Kanandeering vol.2

Igahommikune vaade Alari ja Katrini koduaknast - päikesetõus mägedega...

eesti keeleinspektsioon läheks siin siltidega küll lolliks....

mäed ja metsad


"Kerge" jõulidüll...

Tänase päeva parim leid - proovida siiski ei julgenud

Jõul läbi. Esmakorselt sai jõulutud väliseestlaste (Peetri ja Anne) juures. Kummaline see, et eesti toitu saab siin pea samapalju või isegi rohkem kui kodus - verivorst, tanguvorst, koduleib, hapukapsad, pohlamoos jms.

Vancouver on eestlastele päris ideaalne koht elamiseks - piisavalt pehme kliima linnas ja kui lund tahta, siis lähed mägedesse. Mõistan kiustust siin elada.

Päris palju on asiaate, kui msutasid on väga vähe. Paari kerjust/kodutut olen kah kohanud - need on olnud eranditult valged...

Ajavahest oleme üle saanud, kui keskkõrv jumpsib, mistõttu olen pidevalt kerges kõikumises.

Loomulikult oleme läbielanud väga meeldivaid külaskäike. Päris naöjaks on istuda kenades kodudes, arutada ilmaasju ja korraga taibata, et need onju väliseestlased - Kanadas sündinud ja elanud inimesed, kuid kes eesti keelt siiski räägivad.

Vaatamata keele ühtusele on erinevusi arusaamades või teineteise mõtistmises. Kuid seegi on mõistetav.

Kanandeeringus!

'Et siis mikro-aruandlus teekonnast Pärnu -Vancouver (loe: [vänkuuver]).

1. Pühapäeva õhtul saime teada, et Karl ei saa autoga meid ära viia kuna oli miski äärekivi vastu rooli või midagi säärast kõveraks sõitnud.

2. Saavutasime kokkulepped Helveri ja Meelisega: Helver viis meid Tallinnasse ja Meelis sealt edasi sadamasse (tänks mehed!)

3. Laevasõit Helsingisse olimeeldiv: Saamuel avastas sooja suhte pallimerea ja meie avastasime soojad suhted buffe-lauaga.

4. Ööbimine laevas - Saamuel korraldas ehteestlasliku öölaulupeo - naaberkajuti eestlased röökisid:"Jäävait!" - Saamuel ei jäänd vait. Naaberkajuti eestlased jäid - 1:0 meie kasuks.

5. Hommikul kella 7.00 laevast minekut Vantaa lennujaama

6. Lennujaams oleme varakult kohal et chek-inn ära teha - tuleb teha elektroonselt ja ise. Tšekkimine sujub kenasti kuni... Saamueli passini, siis teatab masine, et ei aha tööd teha..... ja nii kümme korda järjest - selle ajaga saabuvad ka teised Amsterdami reisijad ja saba kasvab meeletult. Lõpuks sebisin appi ühe KLM näitsiku, kes tegi check-inni ära. Kohvrid (2tk)pagasisse ja lendu ootama.

7. Amsterdami lend hilines mingi tühised 2 tundi. Hilinemise põhjuseks Kesk-Euroopa talvine supervaenlane nr 1 - lumi. Meile on see he a sõnum - pasiimisaeg Amsterdami lennujaamas kahaneb.

8. Lend sujub hästi Saamuel peaaegu ei "laualgi" lõpupoole hakkas pisut igav, kuid saab hakkama.

9. Amsterdamis paar tundi passimist ja siis lennukile, mis taaskord hilineb, kuid seekordne hilinemine on köömes võrreldes sellega, mis mujla Euroopas toimub, kus lennud jäävad ära ja inimesed pääsevad edsi reisima päevade pärast.

10. Ülelend on võrratu. Ruumi lennukis päris OK. Pluss korralikult süüa ja lõputult juua (kokakoola, mahl ja sprait meie puhul - et keegi ei hakkaks ette kujutama midagi, mida ei peaks ette kujutama ;) ). sattusime õrvuti istuma ühe Belgia-ekvadori emaga, kellel Saamueliga ühevanune poeg Theo (tlk: Jumala oma). Sobisid hästi. Loomulikult oi meeldivaks võimaluseks personaalsed ekraanid, kust sai vaadata filme, lennureisi või mängida (vaatasin Jääaeg 3, alustasin Soloisti ja Üles vaatamist). HB ja poiss magasid lennukis, ise jäin tukkuma ü pool tundi enne maandumist.

11. Saabume Vancouverisse, meeletu saba tollis, pool tundi kohvrite ootamist ja kohtumine Alari, Katrini ja Peteriga.

12. Kuna kell on kuskil 19.00 paiku (kohalik aeg), siis sööme koos õhtust, käime veel poes jäätist toomas.

13. Magama läheme kuskil kell 22 paiku.

14. Hommikul vaatavad aknast vastu mäed - kena värk.

Käsitöö

Jeesus oli käsitööline - puusepp. Paulus oli kah käsitööga leiba teenimas (telkmeister). Otustasin elektrilise koleduse köögis kõrvaldada ja tegin ämritest säärase käsitöö.

sedasi mõtlen...

... et mingismõttes tahaks ikka raha - palju tahaks. Võita bingo või viking võimisiganes-lottoga mill või paar - kuid kindlasti mitte vähem. Viimati võitsin 27 krooni. Vägev tunne oli, kui masin tilulilu häält tegi ja tädi võidulipiku välja trükkis.
Üks mu sõber armastab öelda, et nüüd (kui üle 30-ne) ei käi meile enam kell vaid taimer. Oleme seega kulutamas aega, mis veel on jäänud.
Aeg saab korraga väärtuseks.
Poja kasvu ja arengut tahaks irmsasti näha ja ka enda oma ja maailma oma. Ikka tahaks teada, kus me (inimkond) oleme 20, 50 või 200 aasta pärast.

Mu vanaema on üpris vana - ligineb 90-le, kuid on kõbus ja puhas vanainimene, kelle lood lapsepõlve-Siberist on ikka huvitav kuulamine (ta ei ole küüditatu vaid tema esivanemad rändasid 19. saj Siberisse maa pärast). Kuid hilisem aeg on nagu niiske lapiga tal mälust pühitud - on vaid fragmendid, kuid lapsepõlvest on tal meeles detailid, värvid, lõhnad, helid, emotsioonid.
See, mida ja kuidas me lapsepõlve istutame, on ikka võimas värk.


Mõned teavad, et oleme minemas mu naise vanematele külla Vancouverisse (Kanada). Mõned küsivad, et kas olen elevil kah? Vastan: veel ei ole. Tean kolme-nelja väga head põhjust, miks ma ei peaks sinna minema või mida siingi teha. Reisida mulle meeldib ja inimesi kohata. Kuid jõulude ajal kodust eemalolek on ikka imelik värk. Kunagi olin aastavahetuse Hollandis, Utrechtis, miskil misjonikonverentsil. Konverents oli OK ja seltskond äge, kuid aastavahetus oli kuidagi tuim ja üksildane. Meeles on vaid uduses ja niiskes ning lumetus Utrechtis kostuvad paugutite lärtsud ja järgmisel päeva vaatepilt, kus tänavad olid täis miskit punast paberilöga: paugutite jääkprodukt.
Siiski on hea see, et mineme lähedaste juurde. See võtab teatud pinge maha. Kuid ma olen selline inimene, et ma lisaks inimestele armastan ka maad, kus ma elan. Ei kujuta ette, mida tähendaks enda kodumaa mahajätmine. Nagu mainitud - mu esivanemad tegid seda. Nüüd lähen teisele mandrile nende inimeste manu, kes sedasama on teinud üle 60 aasta tagasi. Kuid ikkagi eestlased. Õnneks on Alari ja Katrin päris kodueesti lõhnagagi veel, seega - saan hakkama.

Mida aasta edasi seda tähtsam on olla kodus, sest taimer käib...

pidustustest

Algasid, siis sünnipäevaga seotud pidustused. Esimesed kaks tehtud: Kristi, Garel ja Laura käisid külas koos lastega - ülimeeldiv ajaviit ning teiseks - kontsert, mis ideaalis pidanuks headki tegema. Muusikaliselt seda ka tegi: The Nymph; Rauno Pella; Indrek Palu/Marek Talts - võrratult head muusikat süle ja seljaga. Kes käisid või sattusid niutsusid vaimustusest.

Sõbrad võtsid ka põlvist nõrgaks: Andres- aitäh plakati eest; Paul - tänud suurepärase helitöö eest; Kristiin ja Helena - piltitemüük; Johannes - parim turvamees; Marek, Indrek ja Rauno - kompromissitu muusika; Tõkked ja Saared - suurepärased kontserdid on ootamas ees (Rammstein ja U2) - tänud.

jutuajamised

Sai siis taaskord seksuaalkäitumise üle arutletud. Seekord, siis IN-is, kus koos ühe lesbilise neiuga pidime diskuteerima.
Eks oli ette teada, et üks räägib enda ja teine enda asja. Noorsootöötaja rääkis veel ka oma asja.
Ega ma seal sõdima ei hakanud - pole minu asi. Põhisõnum ju see, et Jumal ja kirik hoolib. Mitte seksuaalsättumuse tõttu vaid vaatamata sellele. See ei tähenda, et kirik praktiga nõus oleks.
Kuid sellist vestlust soovitan igale vaimulikule. Üks asi on "rääkida" läbi internetianonüümsuse ja teine asi istuda luust-lihast inimesega ühe laua taga ja kuulata ja vaadata. Meeldiv kogemus - jutuajamine inimesega.

Tulekul

Praeguseks sii niipalju teada, et seoses enda sünnaga teen kontserdi:
esinevad: The Nymph, Dream Room, Marek Talts/Indrek Palu
Koht: Pärnu avatud noortekeskus "IN"
Aeg: 05.12 algus kell 19:00
pilet 40.-

kogu pletitulu läheb hädasti abi vajavale perele (mitte minu minu oma)

vot nii.
Loomulikult on kõik teretulnud ja nii edasi
head muusikat ja head tegu pole kunagi liiga palju

Sel aastal vaatan isegi superstaarisaadet teatud pinevusega. esmalt seepärast, et Liisa Orav meie kogudusest seal osales, nüüd juba sellepärast, et väga head lauljad on.
Sünnipäev on lähenemas, mõte on kontsert teha, kuid pole veel ühegi bändiga kokku leppinud. Homme-ülehomme tuleb ära otsustada, kuidas teen.

Päevatarkus koolist

Õpetajatoa vahetunnimeeleolust kostus väärtmõte: "seagripp on meeste haigus, naiste haigus on linnugripp"

Mehekssaamine

Eri kultuurides on erinevad viisid ja toimingud, kuidas poisist mees saab. Mõned saadavad poisid metsa relvadeta elama, kus kogukonna mehed neile jahti peavad; mõned lasevad puu otsast liaanidega alla hüpata. Meil toimus esimene suurem vereüritus. Noorsand Tamm komistas vaiba taha ja lõi vastu lauanurka kulmu lõhki. Verd kah paarkend tilka, tagatipuks läks elekter metsa. Õnneks jäi veri suht ruttu pidama, käisime ka traumapunkti - seal lükati kleepekas peale. Nüüd juba kodus.
Mehekssaamine on ikka vaevaline. Protsess alles käib.

هاد‎ [dʒiˈhæːd]

Jihad algas.
Ühe islami koolkonna järgi on olemas kaks jihadi - väike - võitlus välise vaenlase vastu ja suur - võitlus iseendaga, allutamaks end Allahile.
Mul algas just suur.
Enda allutamine Jumala tahtele on talles tegu.
Kadunud poegade lugu elab minus oma elu.
Kes mõistavad - palvetage!

Juhtub ikka

Igast värki juhtub:

A. Sõber sai palve peale terveks - tegelt kah. Lähemalt: http://kairiiriak.blogspot.com/.

B. Uurin facebooki võimalus - peamiselt laen pilte ülesse (Katrin ja Alari - teie vaadake siia)

C. Koguduse protsessideg tegelen - hingehoid, jüngerlus ja koguduse rajamine/istutaie on hetkel prioriteedid.

D. Läheneb sünnipäev - tuleb vist Pärnus kontsert teha

Ilari

Poiss jäi hetk tagasi sellise fotogeensusega magama. Kes Mehepojast pilte näinud, need teavad, et sülg on tema elemnt.

Yurop

Selline kena leid läbi Alari blogimasina.

elumahlad valla

Täna käisime koguduse juhatusega kolmekesi nagu üks mees verd loovutamas. Kamba peale jälle 1350 ml elumahlu voolata lastud.
Ise hakkasin loovutamise ajal slaidshowd juba nägema. Appi tuli nuuskpiiritus. Piiritusest pole seal haisugi.
Doonor on hea olla.
Ikka ei saa aru, miks arstid oma tööülikondades nii kenad on?

raderulla

Klass käis külas
Mu enese omad, needsamad, kellega neli aastat sai Vabakoolis koos oldud. 13-st tuli kohale 10. Päris hea saavutus. Arvestades, et üks on hetkel Brasiilias, üks unustas vast ära ja üks vist ei saanudki infi kätte.
Juttu ajasid noored hinged rohkem omavahel, ma lihtsalt kuulasin.
Hea teada, et neil kõik ees ja osa juba seljataga - elukogemusepiisakesed pritsiti õhku.

kalatu neljapäev

Kunagi oli riik nimega CCCP (ess-ess-ess-err mitte tsee-tsee-tsee-pee). Selles riigis oli neljapäev kalapäev. Siis sai sööklates kalaroogi süüa. Öäk! Niimoodi mu ilusat lapsepõlve nõukaajal solgitigi - ebameeldivate kalatoitudega. Õnneks mu isa ja vanaisa olid kalamehed. Sain ka head kala süüa ja mitte ainult neljapäeviti vaid ka muudel päevadel. Armastan kala.
Täna ei söönd kala. Tegime Mehepojaga maailma avastamist. Avastasime porilompe, kive, taimi, muda ja muud säärast. Lõppude lõpuks on olemas saun ja pesumasin.
Hingeelu seedeprotsessid kestavad.