kolmapäev, oktoober 03, 2007

Rõõm varvastest

Eile õhtul enne magama minekut, teatas mu lapseootel abikaasa, et ta ei näe enam oma varbaid. Sii kui ta seisab sirgelt dušši all ja vaatab alla, siis suurim silmatorkav objekt on äkitsi tema kõht.
Uurisin ja puurisin seda moodustist mitme nurga alt. Silitasin ja katsusin. Jah - tegu pole rasvumise, gaaside vms. See on lapse kasvamise ja arengu tulemus. Kirjade järgi peaks tal juba olema varbad ja sõrmedki. Lahe.

Minul endal varbad veel paisavad. Küllap sellel mitu põhjust:
a) mu jalanumber on piisavalt suur (45/46), et vaatamata kõhu suurusele nad jäävadki paistma.
b) olen alla võtnud
c) teen sohki ja piilun üle oma kõhu.

Kuid siiski tunnen rõõmu, et ma näen oma varbaid.

Kommentaare ei ole: