Kanandeering vol.2

Igahommikune vaade Alari ja Katrini koduaknast - päikesetõus mägedega...

eesti keeleinspektsioon läheks siin siltidega küll lolliks....

mäed ja metsad


"Kerge" jõulidüll...

Tänase päeva parim leid - proovida siiski ei julgenud

Jõul läbi. Esmakorselt sai jõulutud väliseestlaste (Peetri ja Anne) juures. Kummaline see, et eesti toitu saab siin pea samapalju või isegi rohkem kui kodus - verivorst, tanguvorst, koduleib, hapukapsad, pohlamoos jms.

Vancouver on eestlastele päris ideaalne koht elamiseks - piisavalt pehme kliima linnas ja kui lund tahta, siis lähed mägedesse. Mõistan kiustust siin elada.

Päris palju on asiaate, kui msutasid on väga vähe. Paari kerjust/kodutut olen kah kohanud - need on olnud eranditult valged...

Ajavahest oleme üle saanud, kui keskkõrv jumpsib, mistõttu olen pidevalt kerges kõikumises.

Loomulikult oleme läbielanud väga meeldivaid külaskäike. Päris naöjaks on istuda kenades kodudes, arutada ilmaasju ja korraga taibata, et need onju väliseestlased - Kanadas sündinud ja elanud inimesed, kuid kes eesti keelt siiski räägivad.

Vaatamata keele ühtusele on erinevusi arusaamades või teineteise mõtistmises. Kuid seegi on mõistetav.

Kanandeeringus!

'Et siis mikro-aruandlus teekonnast Pärnu -Vancouver (loe: [vänkuuver]).

1. Pühapäeva õhtul saime teada, et Karl ei saa autoga meid ära viia kuna oli miski äärekivi vastu rooli või midagi säärast kõveraks sõitnud.

2. Saavutasime kokkulepped Helveri ja Meelisega: Helver viis meid Tallinnasse ja Meelis sealt edasi sadamasse (tänks mehed!)

3. Laevasõit Helsingisse olimeeldiv: Saamuel avastas sooja suhte pallimerea ja meie avastasime soojad suhted buffe-lauaga.

4. Ööbimine laevas - Saamuel korraldas ehteestlasliku öölaulupeo - naaberkajuti eestlased röökisid:"Jäävait!" - Saamuel ei jäänd vait. Naaberkajuti eestlased jäid - 1:0 meie kasuks.

5. Hommikul kella 7.00 laevast minekut Vantaa lennujaama

6. Lennujaams oleme varakult kohal et chek-inn ära teha - tuleb teha elektroonselt ja ise. Tšekkimine sujub kenasti kuni... Saamueli passini, siis teatab masine, et ei aha tööd teha..... ja nii kümme korda järjest - selle ajaga saabuvad ka teised Amsterdami reisijad ja saba kasvab meeletult. Lõpuks sebisin appi ühe KLM näitsiku, kes tegi check-inni ära. Kohvrid (2tk)pagasisse ja lendu ootama.

7. Amsterdami lend hilines mingi tühised 2 tundi. Hilinemise põhjuseks Kesk-Euroopa talvine supervaenlane nr 1 - lumi. Meile on see he a sõnum - pasiimisaeg Amsterdami lennujaamas kahaneb.

8. Lend sujub hästi Saamuel peaaegu ei "laualgi" lõpupoole hakkas pisut igav, kuid saab hakkama.

9. Amsterdamis paar tundi passimist ja siis lennukile, mis taaskord hilineb, kuid seekordne hilinemine on köömes võrreldes sellega, mis mujla Euroopas toimub, kus lennud jäävad ära ja inimesed pääsevad edsi reisima päevade pärast.

10. Ülelend on võrratu. Ruumi lennukis päris OK. Pluss korralikult süüa ja lõputult juua (kokakoola, mahl ja sprait meie puhul - et keegi ei hakkaks ette kujutama midagi, mida ei peaks ette kujutama ;) ). sattusime õrvuti istuma ühe Belgia-ekvadori emaga, kellel Saamueliga ühevanune poeg Theo (tlk: Jumala oma). Sobisid hästi. Loomulikult oi meeldivaks võimaluseks personaalsed ekraanid, kust sai vaadata filme, lennureisi või mängida (vaatasin Jääaeg 3, alustasin Soloisti ja Üles vaatamist). HB ja poiss magasid lennukis, ise jäin tukkuma ü pool tundi enne maandumist.

11. Saabume Vancouverisse, meeletu saba tollis, pool tundi kohvrite ootamist ja kohtumine Alari, Katrini ja Peteriga.

12. Kuna kell on kuskil 19.00 paiku (kohalik aeg), siis sööme koos õhtust, käime veel poes jäätist toomas.

13. Magama läheme kuskil kell 22 paiku.

14. Hommikul vaatavad aknast vastu mäed - kena värk.

Käsitöö

Jeesus oli käsitööline - puusepp. Paulus oli kah käsitööga leiba teenimas (telkmeister). Otustasin elektrilise koleduse köögis kõrvaldada ja tegin ämritest säärase käsitöö.

sedasi mõtlen...

... et mingismõttes tahaks ikka raha - palju tahaks. Võita bingo või viking võimisiganes-lottoga mill või paar - kuid kindlasti mitte vähem. Viimati võitsin 27 krooni. Vägev tunne oli, kui masin tilulilu häält tegi ja tädi võidulipiku välja trükkis.
Üks mu sõber armastab öelda, et nüüd (kui üle 30-ne) ei käi meile enam kell vaid taimer. Oleme seega kulutamas aega, mis veel on jäänud.
Aeg saab korraga väärtuseks.
Poja kasvu ja arengut tahaks irmsasti näha ja ka enda oma ja maailma oma. Ikka tahaks teada, kus me (inimkond) oleme 20, 50 või 200 aasta pärast.

Mu vanaema on üpris vana - ligineb 90-le, kuid on kõbus ja puhas vanainimene, kelle lood lapsepõlve-Siberist on ikka huvitav kuulamine (ta ei ole küüditatu vaid tema esivanemad rändasid 19. saj Siberisse maa pärast). Kuid hilisem aeg on nagu niiske lapiga tal mälust pühitud - on vaid fragmendid, kuid lapsepõlvest on tal meeles detailid, värvid, lõhnad, helid, emotsioonid.
See, mida ja kuidas me lapsepõlve istutame, on ikka võimas värk.


Mõned teavad, et oleme minemas mu naise vanematele külla Vancouverisse (Kanada). Mõned küsivad, et kas olen elevil kah? Vastan: veel ei ole. Tean kolme-nelja väga head põhjust, miks ma ei peaks sinna minema või mida siingi teha. Reisida mulle meeldib ja inimesi kohata. Kuid jõulude ajal kodust eemalolek on ikka imelik värk. Kunagi olin aastavahetuse Hollandis, Utrechtis, miskil misjonikonverentsil. Konverents oli OK ja seltskond äge, kuid aastavahetus oli kuidagi tuim ja üksildane. Meeles on vaid uduses ja niiskes ning lumetus Utrechtis kostuvad paugutite lärtsud ja järgmisel päeva vaatepilt, kus tänavad olid täis miskit punast paberilöga: paugutite jääkprodukt.
Siiski on hea see, et mineme lähedaste juurde. See võtab teatud pinge maha. Kuid ma olen selline inimene, et ma lisaks inimestele armastan ka maad, kus ma elan. Ei kujuta ette, mida tähendaks enda kodumaa mahajätmine. Nagu mainitud - mu esivanemad tegid seda. Nüüd lähen teisele mandrile nende inimeste manu, kes sedasama on teinud üle 60 aasta tagasi. Kuid ikkagi eestlased. Õnneks on Alari ja Katrin päris kodueesti lõhnagagi veel, seega - saan hakkama.

Mida aasta edasi seda tähtsam on olla kodus, sest taimer käib...

pidustustest

Algasid, siis sünnipäevaga seotud pidustused. Esimesed kaks tehtud: Kristi, Garel ja Laura käisid külas koos lastega - ülimeeldiv ajaviit ning teiseks - kontsert, mis ideaalis pidanuks headki tegema. Muusikaliselt seda ka tegi: The Nymph; Rauno Pella; Indrek Palu/Marek Talts - võrratult head muusikat süle ja seljaga. Kes käisid või sattusid niutsusid vaimustusest.

Sõbrad võtsid ka põlvist nõrgaks: Andres- aitäh plakati eest; Paul - tänud suurepärase helitöö eest; Kristiin ja Helena - piltitemüük; Johannes - parim turvamees; Marek, Indrek ja Rauno - kompromissitu muusika; Tõkked ja Saared - suurepärased kontserdid on ootamas ees (Rammstein ja U2) - tänud.

jutuajamised

Sai siis taaskord seksuaalkäitumise üle arutletud. Seekord, siis IN-is, kus koos ühe lesbilise neiuga pidime diskuteerima.
Eks oli ette teada, et üks räägib enda ja teine enda asja. Noorsootöötaja rääkis veel ka oma asja.
Ega ma seal sõdima ei hakanud - pole minu asi. Põhisõnum ju see, et Jumal ja kirik hoolib. Mitte seksuaalsättumuse tõttu vaid vaatamata sellele. See ei tähenda, et kirik praktiga nõus oleks.
Kuid sellist vestlust soovitan igale vaimulikule. Üks asi on "rääkida" läbi internetianonüümsuse ja teine asi istuda luust-lihast inimesega ühe laua taga ja kuulata ja vaadata. Meeldiv kogemus - jutuajamine inimesega.

Tulekul

Praeguseks sii niipalju teada, et seoses enda sünnaga teen kontserdi:
esinevad: The Nymph, Dream Room, Marek Talts/Indrek Palu
Koht: Pärnu avatud noortekeskus "IN"
Aeg: 05.12 algus kell 19:00
pilet 40.-

kogu pletitulu läheb hädasti abi vajavale perele (mitte minu minu oma)

vot nii.
Loomulikult on kõik teretulnud ja nii edasi
head muusikat ja head tegu pole kunagi liiga palju

Sel aastal vaatan isegi superstaarisaadet teatud pinevusega. esmalt seepärast, et Liisa Orav meie kogudusest seal osales, nüüd juba sellepärast, et väga head lauljad on.
Sünnipäev on lähenemas, mõte on kontsert teha, kuid pole veel ühegi bändiga kokku leppinud. Homme-ülehomme tuleb ära otsustada, kuidas teen.

Päevatarkus koolist

Õpetajatoa vahetunnimeeleolust kostus väärtmõte: "seagripp on meeste haigus, naiste haigus on linnugripp"

Mehekssaamine

Eri kultuurides on erinevad viisid ja toimingud, kuidas poisist mees saab. Mõned saadavad poisid metsa relvadeta elama, kus kogukonna mehed neile jahti peavad; mõned lasevad puu otsast liaanidega alla hüpata. Meil toimus esimene suurem vereüritus. Noorsand Tamm komistas vaiba taha ja lõi vastu lauanurka kulmu lõhki. Verd kah paarkend tilka, tagatipuks läks elekter metsa. Õnneks jäi veri suht ruttu pidama, käisime ka traumapunkti - seal lükati kleepekas peale. Nüüd juba kodus.
Mehekssaamine on ikka vaevaline. Protsess alles käib.

هاد‎ [dʒiˈhæːd]

Jihad algas.
Ühe islami koolkonna järgi on olemas kaks jihadi - väike - võitlus välise vaenlase vastu ja suur - võitlus iseendaga, allutamaks end Allahile.
Mul algas just suur.
Enda allutamine Jumala tahtele on talles tegu.
Kadunud poegade lugu elab minus oma elu.
Kes mõistavad - palvetage!

Juhtub ikka

Igast värki juhtub:

A. Sõber sai palve peale terveks - tegelt kah. Lähemalt: http://kairiiriak.blogspot.com/.

B. Uurin facebooki võimalus - peamiselt laen pilte ülesse (Katrin ja Alari - teie vaadake siia)

C. Koguduse protsessideg tegelen - hingehoid, jüngerlus ja koguduse rajamine/istutaie on hetkel prioriteedid.

D. Läheneb sünnipäev - tuleb vist Pärnus kontsert teha

Ilari

Poiss jäi hetk tagasi sellise fotogeensusega magama. Kes Mehepojast pilte näinud, need teavad, et sülg on tema elemnt.

Yurop

Selline kena leid läbi Alari blogimasina.

elumahlad valla

Täna käisime koguduse juhatusega kolmekesi nagu üks mees verd loovutamas. Kamba peale jälle 1350 ml elumahlu voolata lastud.
Ise hakkasin loovutamise ajal slaidshowd juba nägema. Appi tuli nuuskpiiritus. Piiritusest pole seal haisugi.
Doonor on hea olla.
Ikka ei saa aru, miks arstid oma tööülikondades nii kenad on?

raderulla

Klass käis külas
Mu enese omad, needsamad, kellega neli aastat sai Vabakoolis koos oldud. 13-st tuli kohale 10. Päris hea saavutus. Arvestades, et üks on hetkel Brasiilias, üks unustas vast ära ja üks vist ei saanudki infi kätte.
Juttu ajasid noored hinged rohkem omavahel, ma lihtsalt kuulasin.
Hea teada, et neil kõik ees ja osa juba seljataga - elukogemusepiisakesed pritsiti õhku.

kalatu neljapäev

Kunagi oli riik nimega CCCP (ess-ess-ess-err mitte tsee-tsee-tsee-pee). Selles riigis oli neljapäev kalapäev. Siis sai sööklates kalaroogi süüa. Öäk! Niimoodi mu ilusat lapsepõlve nõukaajal solgitigi - ebameeldivate kalatoitudega. Õnneks mu isa ja vanaisa olid kalamehed. Sain ka head kala süüa ja mitte ainult neljapäeviti vaid ka muudel päevadel. Armastan kala.
Täna ei söönd kala. Tegime Mehepojaga maailma avastamist. Avastasime porilompe, kive, taimi, muda ja muud säärast. Lõppude lõpuks on olemas saun ja pesumasin.
Hingeelu seedeprotsessid kestavad.

kui müristab ja välku lööb...

... siis Vanapagan silku sööb. Seda laulu teadsime külalastega peast. Oli ju teisigi toredaid - üks rääkis keelenäitamisest ja punaste pükstega politseist ja -nii-edasi.
Täna on olnud tormi päev. Õues tormab, hinges tormab ja mõtteis tormab.
Torm on lummav kuid ainult kõrvaltvaadatuna või siis viivukesena olles sellest kantud. Olla tormis teadmisega, et ei pääsegi sealt välja, on vast peris kole asi.

Enda tormidega kah nii, et kui oleks kellelgi teisel oleks lihtsam, sest lõppude-lõpuks keeran mina enda voodisse külili ja magan kui nott. Teine ongi enda tormis. Enda tormiga keerad sa kah magama, kuid torm tormeldab edasi. Ja siis tagasi. Ja jälle edasi...

Jeesus vaigistas tormi (Mk 4,35-41)

ars longa

Tänane päev on meil Mehepojaga tubane. Sestap asutasime kunstiakaeemia, kus asus ennast teostama noor kunstnik TammVinci.
Värvide eest tänu Katale

TammVinci esimene kolmikmaal

Püha Päev

Niimoodi näeb välja kaasaegne pastoriproua, kes pühapäeval jumalateenistusele läheb. Lahe!
Täna jutlustas Viimsi Vabakoguduse pastor teemal "Mina usun ... ihu ülestõusmisesse ja igavest elu" (viimane jutlus usutunnistuse seeriast). Erakordselt huvitav sissevaade sellest, mida Uus Testament räägib surmast, Igavesest elust ja muus säärasega seonduvast.
Parim mõte: meie teod ei vii meid igavesse ellu, küll aga määravad ära igavese elu kvaliteedi.

Raido Oras jutlustamas kasutades vana head käsi pauerpointi.

Mehepoeg on veel põlvepikkune

tänasida toimetusi

Tegin valge käekese tööseks ja meisterdasin DVD-riiuli. Kipakas sai, kuid DVD-d on riiuldatud.
Kooliski käidud.
Sain kokku tuttavaga, (kelle nime kahjuks ei mäleta) kes kutsus homme kontserdile - lähengi koos HB-ga.
Tõkketega saunatatud ja arutletud. Väga viljaks õhta.
Ja palju mõtteid.
Enamasti sotud hingehoiu teemadega.
Huvitav, et koguduse infoväljas on pastor info liikumisahelas lüli viimaste seas. Mitmed fundamentaalsed ja elumuutvad sammud jõuavad kõrvu nurgataguseid ja moonutusi mööda.
Seega tuleb suhet siluda. Inimesega.

inspireeritud

olen viimastel päevadel kuulamas inspireerivaid jutlusi ja lugusi (nt. Mark Driscoll - "Trial: Marriage and Man").
Mõni jutlus kuidagi hakkab sügama ja paneb tegusid tegema. Teised jätavad külmaks.
Asi vist ajastuses - millal teema või teine enesele oluline.

tegetemised

Mehepojaga elame Meeste elu
Teeme Meeste Asju (need pole tingimata peeretamine, kubeme sügamine ja sülitamine).
lihtsalt sõidame ringi. Eile võtsim mehepoja, pakkisin seljakoti ja rattaga rongile ja sellega Raplasse ning sealt minu vanemate juurde. Täna tagasi. Läbi vihmase pärnu on õhtusel ajal päris kena sõita. kui vaid jalgratturitele oleks pisut rohkemgi mõeldud. Mu lapsepõlve kodu kandis liugleb jalgrattate Raplast Kehnani (ca 12 km) tubli saavutus. Rääkisivad, et tahtvad ka ära valgustada.
Saamueliga tegime maal meeste tööd, käisime maa-saunas ja sõime õues paar tundi vaikselt küpsetatud liha. lahe värk.

P.S kas teadsite, et rongi ei tohi seisu ajal kasutada?

inspiratsioon

Mingi nädal aega oen olnud võlutud teiste tarkadest mõtetest. Erakordne õnn.

Hää kuulamine

Mu aiphõuni sattus hää kuulamine - Tõnu Lehtsaare loeng palveinspiratsioonist. Soovitan.

eitusest läbi jaatuse

"Mina olen" on midagi väga fundametaalset. Enese olemise tunnistamine ja tunnustamine ei kuulu tavamõtlemises kahtluse alla. Tavamõtlemine ütleb : "video ergo sum" (näen - järelikult olen). Üsna labane, kuid nii see on. Descartes teatas: "Cogito ergo sum" (mõtlen = olen), Nietzsche: "Volo ergo sum" (tahan=olen), Kierkegaard: "credo ergo sum"(usun=olen) jne.
Ka eitades jaatame. "Ma ei ole selline või tollene" ütleb ka midagi selle kohta, mida ma arvan ennast olevat.
Tuleb meelde uuetestamentlik lugu kahest kõrvuti palvetavast juudi mehest templist: üks maksukoguja ja liigkasuvõtja ning teine, kes oli vagasse eliiti (variserid) kuuluv mees. Variseri "Mina" koosneski sellest, kes ta ei ole ("tänan sind Jumal, et ma pole patune nagu on See maksukoguja"). Samas Maksukoguja "Mina" oli mingisugune jaatav pilt enesest: "Ma olen patune".
Faktiliselt pole vahet, patususe tõsiasi sai kinnitatud mõlemapoolselt kuid templist lahkus kõvema minapildiga siiski maksukoguja.
Kes sina oled?

Moosimehe mõnus elu

Mehepoeg asus täna moosi ja saia parteisse. esimehena läheb tal seal hästi.

Eesti mees (mõttekild)

Mu isa on eesti mees, mu vanaisa oli eesti mees
nad tegid tööd
neil polnud aega taevasse vaadata
kuigi salajas tahtsivad

Kui elu lööb rusikaga näkku...

... mida siis teha. Kas nutta või naerda või mõlemat?
Siiski elan veel mõõdetavate ja hoomatavate murede ja ka rõemude väljas.
Enese olemisege seotud on mured jms on ikke lähedal nigu särk ja püksid.
Kuid elu rusikahoobina tuleb lugu murest või kurvast mis on mõõdetamatu.
Kontrolli ei taha me kaotada. See on meie suurimaid patte.
Ka siis kui kuulutame, et Jumal on meie elu kontroller, tahame me ikkagi olla juhid.
Seni kui purjetame laeval, mille nimeks "Jeesus", pole erilist vahet, alles siis kui Kristus roolimeheks saab, toimub muutus.
Koolis pidin seletama, misasi see usklik ja usk ikke on. Seletus oligi see, et me ei suuda kõike enda elus kontrollida ja usk ongi usaldamine, et kõike mida me ei saa kontrollida, seda saab teha Jumal. Aforismina on justkui OK. Elupraktika nõuab sagedast ISE suremist.
Olx, jutt muutub targutamiseks...

Elukesest ilmaveerel

Suvitus saab läbi ja päevitus saab ilmsiks.
täna mitu asja jälle tehtud-saadud.
"Aaa" - Käisin kuulamas ettepanekut, mille sisuks oli kutse valimisliitu minna koos Martin Helmega. Jutul oli isegi sisu ja uba sees, kuid siiski poliitlooma must veel ei saa.

"Bee" - Eile esitati üsna nõudlik soov, et Pärnu Merekoolis (teadsite, et Pärnus selline kool eksisteerib?) hakkaks ajalugu ja ühiskonda tulevastele mehaanikutele-jublakatele õpetama. Et asi selgemaks saada sain kaasa tirida enda ametikoha pärija Vabakoolist, kes soostus seal ise askeldama.


"Dee" - Kuidas teile meeldiks kui tööintervjuu pühenduks teie kohta käivate kuulujutude uurimisele. Kuulsin, et mammakraat võtab ka nii inimest tööle.

"Eee" - Päeva kenaks muutmiseks piisab kui perekonnana ratastuda ja pedaalida väike ring kodumaakonnas.
mehepoeg õpib lennukiga lendamist. Saba on juba lennukil murtud.

"Ehv" - pojast vast sirgumas papp, tüüp käis mööda tuba ringi ja tilgutas erinevatesse nurkadesse ja mänguasjadele tähendusriikkalt enda joogipudelist vett.

raport

Alates jaanist on siis tehtud ja kogetud:
Pärnu Hansapäevad
Rääma ÕM
EEKBKL Suvefestival
Soomes Serena ja Linnamäki
Laulupidu
Tallinna Loomaaed
Viljandi ja selle lähiümbrus
Töösuhte lõpp Vabakooliga
Sügavam töösuhe Sool ja Valgus kogudusega

küllap veel igatsorti asju
Rohkem tähelepanu siiski HB-le ja Mehepojale.
Kuna midagi ei sügele siis pole ka väga sügavat kirjutanud.

läbitud

sai läbi see klassijuhatamine siis seks korraks
neli aastat koos kõikide tunnetega õpilaste suunas.
kõik lõpetasid vaatamata kõigele
lõpuaktuse tegime toreda ja peo vägeva (mängud sees ja õues; 2 elus bändi; süüa niiet tapab)
kuid väikesed nokad kukkusid ikka jooma
hinge teeb täis, et
kokkulepped ei loe
loeb vaid iha
selline s**amaitse jäi suhu lõpupeost
eriti see, et klassi suurim häda oli kogu peo kõige kangem viinanina
korra oleks peaegu et teind füüsilise märkuse
eks näis, kas sügisel saame kokku või mitte
nii nad soovisid

punk ongi lahe

Õelastega tegime veidi valgusjoonistusi. Õepoeg Rait joonistas selle. Päris lahe

Maailma juhtimiskeskus

Igatsorti tegelased tegelevad pideva pea- ja ajuväänamisega, et paljastada kõikvõimalike müürlasi (vaba), juute, rüütleid (templi), illuminaate ja muid sääraseid tegelasi.
Selline roosa unelm, et kui on paljastatud, siis korrastub maailm omaenda korratusse tagai ja elu ongi ilus.
Vaatamata teooriata suurejoonelisusele ja näilisele veetlusele on kõik ikkagi üks suur davintsi kood - kaunis fiktsioon.
Kui selline vandenõu oleks olemas, siis peaks olemas olema ka mingisugune juhtimiskeskus.
Mu poeg leidis selle ülesse.
See on isa süli /süle.
Vähemalt mu mikrogeeniuse arvates muutuvad maailmas enamus asju kontrollitavateks ja juhitavateks, kui isa sülle istuda ja sealt korraldusi lalisema hakata.
taaskordne davintsi kood murtud.
Jesss!

mängude aeg

täna mängisin Saamueliga esimest korda peitust. Tüüp lõkerdas naerda mis hirmus, kui isa tal kalpsas üle toa, et esikusse peituda või siis, kui ma diivani ääre alle ta silme all pugesin.
Kuid sotsiaalsed oskused kasvavad parimal viisil - läbi mängu.
Mängude aeg on alanud.

Siblimisi on olnd mitu - Ahvenamaal käidud ja muud säärast. Saamuel-poisi areng siiski essa sündmus.
Kooliga saab üks tsükkel läbi - mu klass lõpetab ja endalgi pisut huvitav olla.

Massid sportidesse

Täna tegin enda jaoks aja lugu. Käisin heategevuslikul jooksul. Tegelt oli asi mõeldet lastele, kuid meite kooli kekaõps ei pand paljuks ka meile pindmistele kihtidele käia, et seekaudu olla tublid. Vedasin end kohale Vallikääru aasale. Tuhatkond punasärklast oli jooksuvalmis. Võistlust polnd, eesmärk oli lihtsalt teadetena joosta 8 x 200m. Mina olim meie vahetuse viimane. Oi kuidas noored sportlased pingutasid - nii, et veri ja tatt ninast väljas. Eluhinnaga. Tore, et isiklik sportlik vorm seda ei võimalda - loomulikult saabusin lõppu viimasena. mitte isikliku aegluse tõttu vaid eeljooksja aegluse tõttu. Kuid raja läbimine oli eesmärk. Eesmärk sai täidetud.
Nüüd homne päev poja sünnipäevapidustustena ja siis ülehomme Ahvenamaale rattaretkele klassiga.