teisipäev, detsember 18, 2007

jõuluraharahu


mina ja raha ei saa omavahel hästi läbi. Üks peab alati olema kodust kadunud, et teine seal olla saaks.
Kuid veider mul sellega see, et kui arvel on 0.- EEK siis sisemiselt on miskil põhjusel jube hea olla. Mitte hea aga vaba.
Et tei pea miskit ostma ega maksma. Sest pole mille eest ja kõik.
Ses mõttes kommunismi idee mind veidike veetleb - et poleks üldse raha vaja. Kuid kogu veetlus sellega ka lõppeb.
Kuulsin miskit ööülikooli saadet, kus keegi rahainimene seletas, et meil ongi asjad ja väärtushinnangud paigast ära. Me hindame rahatähte, kui sellist. Kuid rahatähel puudub iseenesest väärtus. Väärtuse annab see, mida selle eest saab.
Eks ole ju hüljatud maailma lugudes põhiteema, kuidas keegi märkab, et on üksi siia ilma jäänud ja kuidas siis ühe soovina on kuhugi panka minna ja niipalju raha haarata kui vaja. Kuid mis sa sellega teed, kui kõike saad võtta.
Sel jõuludel oleme otsustanud HB-ga, et ei jäta suuri summasid kaupmeestele. Teeme kinke ikka, kuid sääraseid, mis meele mõnusaks kisuvad, mitte sellist, mis rahast nõretavad. Mitte et see paha oleks, kuid jõulurahu ju!

Kommentaare ei ole: