sellel aastal esmakordselt sain vana ja tuntud sügiselaulu - "White Christmas" sõnadest aru. Unistus valgest jõulust on väärt alles siis kui lund ei ole (praegu ei ole, vähemalt siin, Pärnu). Loomulikult ei suuda ma seda lugu rahulikult enam kuulata, kuulun enamleierdatud lugude hulka. Kuid point on hea - unistus. Unistus on nii kõva asi, et see saadab inimest terve elu. Unistamine on selline mõttemäng, mis laseb hetkereaalsuse unustada ja igavikulisse reaalsusesse sukelduda.
Me unistame paremast homsest, suuremast palganumbrist ja tont teab millest veel.
Unistus valgest jõulust on lihtsalt üks tore ja vahest isegi naiivne unistus. Selline rahuloleva inimese unistus, kõht on täis, pere on kodus, maja on soe, kingihordid ostetud jõulutoitki planeeritud nüüd oleks vaja veel looduslikku dekoratsiooni minu akna taha ja siis võibki see kokakoola värvides valgehabe tulla ja oma iga-aastast tööd teha.
Asja perspektiiv on teine, kui selle valge-jõulu arusaamaga käib kaasas terve emotsioonide, mälestuste ja traditsioonide kimp. Sellisel juhul ei ole tähtsust lumehulgal vaid unistusel, et mingid asjad võiks olla paigas. Vaatamata sellele, et võib olla jamasid, läbikukkumist, kodutuks jäämist ja ei tea mida veel. Kuid unistus, et vähemalt kord aastas oleks asjad justkui nii nagu kunagi.
uuetestamentlik messiaootus oli miskit samasugust - juudid ootasid messiat- Jumal poolt läkitatud kuningat, eks toob jumaliku kohtu maapeale, kes kõrvaldab sotsiaalse, poliitilise ja ka majandusliku ebavõrdsuse, ning kelle läbi Jumal oma riigi maa peale rajab. Unistus, et siis on asjad lõpuks taas korras, nagu aegade alguses, kus inimkond ja Jumal elas harmoonilises kooskõlas.
2 kommentaari:
seda küll, seda küll, aga vaidlen vastu, et lumi on vaid täissöönud inimese aknast paistev dekoratsioon! Lumi on põhjamaa inimesele väga vajalik aine, mis laseb maailma väljastpoolt ilusam paista, katab kinni kiduvad ja külmetavad roosiistikud ja lubab koolivaheaega pidavatel mürsikutel (ja suurtelgi) end arvuti taga istumise asemel kelgumäel ja muidu hangedes oimetuks möllata.
eks see dekoratsiooniks olev lumevaade on üks väike vaatenurk asjale. Loomulikult olen Sinuga täiesti nõus kogu selle kelgutamise, taimed katmise ja muuga. Lihtsalt vahel on tunne, et me tahame omada kõike ja seega peame ka lund (kui naiivselt see nüüd kõlab) omama. Tegelikult ei saa me selle kohta ütelda muud kui vaid kingitus.
Postita kommentaar