Loen siin mõne inimsitika blogindust ja tunnen kadedust. Seetõttu, et oskavad nad olulisi asju lihtsalt ütelda. Näiteks Piret või Kaarel või Heiko või mõni teine teist. Muidugi on tähtis mõista kirjutaja tausta. Alati me seda ju ei tea. Kuid Parimat tasub uskuda.Samas ei saa ma päris isegi aru, miks ma blogin. Päris päeviku pidamiseks seda ju lugeda ei saa, kuna päevik on selline intiimne siputamine. Blogimine enamasti suht avalik välgutamine.
Ja ega maigast blogist kah vääga hästi aru ei saa. Küllap minu omastki ei saada aru. Isegi ei saa alati.
4 kommentaari:
Don't worry, be happy! :)
Lahe, et sa igast blogisid välja kaevad. Ma`p oska kuskilt neid leida.
Ma teen päevikul ja blogil vahet... minu päevi ehk Wordi fail nimega "Iseendale" saab täiendus vaid paar-kolm korda aastas, kui piisavalt palju olulist on kogunenud. Blogis seostan ma oma mõtted, mõnikord ka mured suurma kontekstiga, nii et teised inimestel oleks mõtlemisainet ja konkreetsed inimesed saaksid mult vastuseid. Ses mõttes pean ma sügava allegooriaga blogi, kus igaüks saab asjast niimoodi aru nagu vaja on... siuke enesepaljastamine ei sobi mulle, kui siis erandolukordades ja neid kordasidki saab näppudel üleslugeda. Samas ma ise loen neid südamepuistamise blogisid ka... jube huvitav on. Ülihuvitav, aga ma ise ei tahaks niimoodi alasti küll olla. Samas ma ei kirjuta ka oma blogi, et inimesed seda loeksid, selles mõttes vaid endale olulisi teemasid. Blogindus on mulle samas hea vahend, millega kaugema kandi sõbrad minu tegemistega kursis hoiavad.
Aga samas on sinu blogi alati see, mida ma loen. Just sellepärast, et siin on intelligentse inimese huvitavad mõtted ja arutlused, mitte kohutav hingemaailma striptiis, mis haiseb pornograafilise tähelepanuvajaduse järgi :D
Eks ta ole, et vahaetevahel on mõnda asj piinlikki lugeda. Aga kui inimene on selle ülesse riputand, küllap on seda piinlikust kah vaja.
Vasturepliigi korras ütlen seda, et naudin teie blogisid. Teatud kompromissituse tõttu, mis neis on. Seega ka teis enestes.
Postita kommentaar