Lõpuks ometi on meie pragmaatilistee, rehepaplike ugri-mugrilaste seas tekkinud tõsisem eetiline diskussioon. Seda mitte sellel tasandil kas üks poliitik võib teise pilti tulistada või tuntud suurpartei K-kohukeste näol end reklaamida.
Mulle meeldib Aivar Jürgensoni artikkel Postimehes, mis läheneb aborditemaatikale keelelisest aspektist lähtuvalt. Erinev sõnakasutus toob erineva hinnangu abordile. tegelikult mitte ainult, mistahes eetilistes küsimustes, saame alati semantika taha peituda.
Teema on valus ja raske, seda enam, et endal pooleaastane poiss kasvab ei kujutaks ette seda, et ei oleks talle andnudki võimalust.
Laps on alati eesmärk, mitte kunagi tagajärg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar