pühapäev, jaanuar 27, 2008

vannituba sai päevotsa koos Kaspariga tehtud. Nagu ikke selgub, et materjali liiga vähe tellitud (meil jäi lõpust ligi kaks pakki puudu - tuleb juurde tellida). Nomme ei tule hingamispäevast seega suurt midagi välja. Kirikusse jutlustama, naisega lõunat süüa ja siis põrandat vannituppa paigaldama.
Kuid see kehalise töö rammestus on kaunis tunne. Oi, oi kui hea.
Naine ka õitseb kõrval. Valmistas meile ülimaitsva lõunaeine nüüd nurrub mu kõrval voodis. Ilus see elu.
Kaspar kinnitas ka Kaarli versiooni - masseerida jõuad, maga kuniks saad. Tal kahekordne kogemus sellest, mis mul alles ees. Seega, mees teab, mis räägib.

Remonti tehes avastasin, et vahepeal oli uus kodu juba peaaegu nagu valmis, kuid kui asjale uue pilgua lähenesime ja reaalselt miskit liigutama hakkasime, siis tekkis suurem segadus kui varem. Kas korrale eelnebki korratus - chaos? Või on kaos korra eelduseks? Entroopia minu elus on kergesti saavutatav, kuid endal hakkab üsna pea ebamugav, seega sõdin teadlikult selle loodusseaduse vastu niivõrd kui viitsin.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

lugesin kunagi ühest raamatust, et alguses kui kõik algas (ükskõik kuidas siis) oli entroopiat vähe ning selle hulk hakkas järjest kasvama.

kunagi saavutab entroopia oma suurima võimaliku koguse ning peale seda hakkab ta kahanema ning see lõppeb kõige lõpuga ning siis jälle algusest peale.

(i) kes teab kui tõsiselt seda võtta saab
(ii) ja kui saabki, siis kes saab kindlaks teha, kas oleme kasvamises või kahanemises ja kui kaugel me selles oleme