reede, jaanuar 25, 2008

väikesed rõõmud suurest masinast



Sõber ostis eile enesele uue auto. Mercedes-Benz S 500. Pidada hea auto olema. mugav oli küll ja võimas, ilus, puhas ja stiilne. Raha maksis ka. mina peaks ilma söömata-joomata muu elutegevuseta (kuskil tasuta pinna peal vegeteerides), kuid samas töötades ligi paar aastat olema, et summa kokku saaks. Sõber teatas, et ta sai odavalt. odavalt selles mõttes, et võrreldes muude müügihindadega on see suhteliselt odav.
Odav või kallis, igatahes auto missugune.
Mõtlesin rõemsalt enese "musta iluduse" VW Passati peale. Jah, kui tal on selline kena sälg kellega hea südamedaamet linna peale laiama viia, siis mul korralik tööhobune, kellega saab asjad aetud ja naiselgi on mugav sees olla.
Autod on nad mõlemad (MB ja VW). Kuid mugavusaste ja sõidurõõm erinev.
Viimasel ajal on minu sõidurõõmuks saanud jõudmine punktist A punkti B. Sest varianti mittejõuda on mitu, või siis jõuda kohale alakomplekteerituna (puudub hammas või jäse). Mitte et ma elaks paanilises autosõiduhirmus, vaid mõtlema paneb meie liiklusstatistika.
Armastada elu ei tähenda seega mitte sellest kramplikult kinni hoida vaid võimet tunda rõõmu elu poolt pakutavast või ka olemasolevast. Kristuse mõte tõelisest varandusest ja vajaliku "kogumisest" räägi sama keelt: "Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda."
Minu varandus on minu naine, (sündimata) laps, perekond, sõbrad, tuttavad jne. Loomulikult naudin kõiki hüvesid, mida saan enesele lubada. Mingil eluetapil pidasin end päris hedonistiks.
Praegu rõõmus selle üle, et HB sõnul olla poisi liikumine nähtava ainuüksi kõhu visuaalsel jälgimisel - miski mügar või laine jookseb üle kõhu. Lahe. Üleeile öösel lasi tüüp sellist tralli, et käe all tundus olevat väiksemat sorti massažipadi olevat. Ehh, ilus see isaks saamise aeg.

4 kommentaari:

Albert Marginal ütles ...

Mul ühel tuttaval läks enda niru Ford katki, aga tal vend on ärimees ja kogub autosid mingil moel. Ja siis laenas talle ka mingit Mercedest. Siuke luksus variant aastast 88. Vat see oli küll kõige mugavam auto kus ma sõitnud olen. Üks viga oli, et see oli mingi sooja kliima jaoks ehitatud auto - soojendust ei olnudki olemas. Aga muu kõik oli ikka üliäge (muidu mingi autofänn ei ole), siuke tõsine luksus ja puhtalt elektroonika peal. Seal oli isegi originaal kassettimänmgija sees...
Jutu uba oli vist see, et mulle meelivad ka nüüd vanad luksusmudelid.

kaarel ütles ...

mis masseerid, mees, maga!!
päris tõsiselt. varsti ei saa.. ;)

ritsik ütles ...

võibolla saab (magada), võibolla ei saa. Paljudel meestel on võime magada sügavat und karjuva tite kõrval..

risto ütles ...

Kohe kaks teemat püsti - mugavad autod ja rasedusjörgne uni (isal) ;)

Vanad autod 8mõned) on tehtud nautimiseks, mul endal oli 1975(!) aasta Saab 99 - välja nägi rõve, kuid mugav oli ja kiirendus - Tartu mmanteel panin rullisnokkadega bemmivendadele ära.

Lapse tehtud kõhumügarat nägin ka täna - väga meeldeülendav lainetus oli.
Kuid eks me nuta ikke taga seda, millest ilma olme jäänud (olgu siis või uneaeg). Kuid eks seegi ole ELU.