maaelu vol.1

Eile tõmbasime kodust uttu. Maale, päris metsade, rabade ja ooside vahele. Albu valda, sõbra Meelise ja Cerly juurde. Siin on tore - hobune, koer, kurt kass, palju puid ja värsket õhku. Meelis pakkus meeleülendavat söögielamust. Õhtul tagusime jutu saatel Asustajaid mängida. Seegi meeldiv elamus. Siiamaani on kõik lihtsalt meeldiv. Täna tõmbame edasi mu vanemate poole Jõetamme tallu siga tapma ja kardualasi korjama. Ööseks vast koju.

kindlus (-tunne; -tus; -etus)

Kindlustunne on oluline "värk". Värk seetõttu, et asi on selle kohta nagu nadi öelda. kindluse vastandiks võiks olla ebakindlus. Arhitektuuriliselt väljendudes oleks kindlus näiteks mingi loss, väeosa vms. Ebakindluseks oleks säärasel juhul lage põld, kus pole miskit mille alla, sisse või juurde peitu pugeda (isegi kui oleks seal säärane koht, siis ei saa mitte kindel olla, et sa seal väga oodatud oled). No vot, kui nüüd tunnete-, usu- või suhtlusmaailma tagasi tulla (saite ikka aru, et vahepeal olime kerglasel arhitektuurilisel kõrvalteel), siis kindlustundeta elamine on väga ebameeldiv asi. See tunne sarnaneb sellega, kui sõbrad otsustavad kuumal suvepäeval veidike pulli teha, seovad või katavad su tähtsad kehaosad kinni (paraku peavad nemad sellisel puhul tähtsateks kehaosadeks peamiselt silmi ja käsi-jalgu) ning asetavad su sipelgapesa kõrvale seisma. Esialgu kuulad linnulaulu, nuusutad männi lõhna ja kui "esialgu" kolme sekundi pärast läbi saab, siis tunned kuidas sajad pisikesed metsasanitarid on enda igapäevasleiva raske väljateenimise sinnapaika jätnus ja selle asemel on avastanud sinu keha näol uue kiirtoidu söögikoha. Vot sellisel hetkel tunned ilmselget ebakindlust - kus sõbrad on, kaua nad ära on; kas nad üldse olid sõbrad?!
Nõrgemad ei peagi ebakindlusele vastu ja hakkavad sellest väljapääsu otsima. enamasti see neil ka õnnestub. Ülejäänud jätkavad tööd pommirühmas.

habetu

Olen eile õhtust ametlikult taas habetu. Hommikul oli Trollipoeg veidi nõutu mind nähes, peale mõnekordset mu lõua silitamist, otsustas ta ema juuste sakutamise kasuks. Nüüdseks on poiss mu uue lookiga ära harjunud.
sai siis kontserdimajas seda ürituse asja tehtud. Oli täiesti ürituse moodi. Rahvast päris murdu ei olnud aga oma 34-40 inimest koos lastega oli küll ära. Alguse kohta kärab küll.
Alland Parmani jutt sõnast läbi religioosse itimehe silme on päris jahmatavakt lahe. Risttee bänd on arvatavasti hetkel Eesti parimaid kirikuansambleid - väga kaasaegne saund, hea bändi- ja muusikatunnetusega. Soovitan. Kusjuures on nende bassi- ja trummiliin ka visuaalselt üks veetlevamaid muusikamaastikul.
Arvatavasti saab varsti ka Allandi jutluse/jutu juutuubida, siis võimalik kuulata. Hea punkt on tal asjade kohta.
Poiss ja HB aitavad koolipäevi üle elada. Ja vaata, see on hea!

kui sõnu on palju...

Üks mu lemmikbände Depeche Mode, on kuulsaks laulnud järgnevad read:

Words like violence
Break the silence
Come crashing in
Into my little world
Painful to me
Pierce right through me
Can't you understand
Oh my little girl

sain eile valmis intervjuu, mille tegin emakeeleõpetaja Ilona Mustaga. See tuleb esitlusele homsel kontserdimajaüritusel, mida me kogudus seal korraldab (kell 12.00 algab!). Ilona räägib sõnast, sõna väest ja kas sõnu on palju või vähe. Sõnu on palju, kuid kunagi pole sõnu liiga vähe, nii arvab too keeleinimene. Me väljendame paljuütlevat vaikides ja see vaikus on sõnakas, kõnekas. Samas teame, et võib olla vastupidine olukord, kus paljud sõnad on öeldud, kuid tegelikult pole midagi öeldud. Jeesuse õpetab palvetama sarnaselt: "Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu" (Mt 6:7).
Sõnades me mõtleme. Teada on ka järgnev katse tekstiga. Kuirjaedts sisllel meol samaae titseskt aru, knua memlõte saednõs mtite teheädts. Paisib kui snõa eisneme nnig vaimnie thät on pagais.
Mõned meist mängivad sõnadega, mõned töötavad nendega ja mõni raiskab neid.
Kui olin vinniline hilisteismeline, siis ärritas mind tüdrukute juures, see, et oll,es füüsiliselt nõrgad ja peaaegu võimetud füüsilist valu tekitama, siis olid nad osavad seda tegema sõnades.
Olin nooruses meeletu solvuja (nüüd lööb see haigus jälle välja), siis üks mu väga hea sõber, Aivar, võttis kasutusele omamoodi teraapia. Nimelt hakkas ta mind järjepanu ja pidevalt solvama. Pikalt ja pidevalt, lõpuks käis miski prõks ja mind enam ei kottinud, mida üks või teine minust arvab. Hakkaski pihta minu isiku avalik ja kohati friigilik periood. Sain endale hüüdnimeks Fänn, tegin kõrva augu, ajasin selga nahktagi, kuhu riputasin kipskolba ja kodustasin roti (kelle meie kass mu isa eestvedamisel ära sõi). Sõnad muutsid mind.
Ise olen liiga suur sõnade kasutaja. HB aeg ajalt vihastub mu peale, kuna mingis olukorras ei tegele ma tema mõistmise ja lohutamisega, selle asemel hakkan olukorda analüüsima ja selgitama välja, kas tal TEGELIKULT on õigus.

Religioonis on olemas selline asi kui maagiline mõtlemine - põhimõtteliselt arusaam, et kui ma valdan õiget tehnikat (õiged sõnad - mantrad, palved; õiged teod - näitan näpuga vms.; kannan õiget atribuutikat - talismanid, amuletid jne.), siis saan mõjutada vaimset maailma enda soovide suunas. Seda esineb moel või teisel igas religioonis. Kristluses on seda eriti näha eduteoloogias, millega ma päris nõus ise ei ole.
Vaikus on siiski parem...

sa oled aken

Iga inimene on aken. Sa sööd, räägid, oled. Kõik see näitab maailma, mis on Sinu oma. Isegi siis kui see pole väga originaalne ja unikaalne, oled sa siiski aken. Seega on mõnes mõttes paralleel-maailmades reisimine võimalik. Piiludes, vaadates, jõllitades, luurates, kiibitsedes saamegi näha seda mis teises inimeses ehk siis teises maailmas toimub. Või siis aimame. Kui vaid huvitume. Traditsioonilised ühiskonnad aitavad inimesel moodustada tervikhoone. Meil, lääneinimestel, on osaks olla vaid aken. Parem seegi.
Aken toimib kahepoolselt - lastes valgust sisse ja ka välja. Eks pea meiegi mingitsorti "valgust" sisse ja välja laskma.
"Teie olete maailma valgus," ütleb Jeesus tavalistele kaluritele ja muudele jüngritele.
See ei ole käsk kristlastele mittekristlaste suhtes. See on korraldus igale inimesele.
Sina oled aken, sina oled valgus...

...mina ka, mina ka!

sentjabristide mäss

Jälle toimub september.
Tutid peas ja ranitsad selga kleebitult voolavad kurb-rõõmsad plikad-põnnid kooliustest sisse, et siis kevadel sealt väljasülitatud saaks. Ega see õpetajatelegi teab mis mee- või põrandalakkumine pole. Nalja saab kuid vihale ajab kah. Mis siis kui korraldaks sentjabristide mässu? Muudaks koolide diktatuursüsteemi inimnäoliseks. Kaksteist aastat elame justkui Verduni lahingus, kus mõlemad pooled on sügavalt maasse kaevunud ja pigem surevad kui on nõus meetritki maad loovutama. Ja lõpuks ütleme - jäägem sõpradeks. Siis saab ju jääda kui ollakse sõbrad. Kuid kas õpetaja ja õpilane saavad olla sõbrad? Ikke saavad, kuid kas tahetakse säärast sõprust? Lapsevanemad aeg-ajalt soovivad , et õps teeks lisaks õpetamistööle ka lapsevanema töö ära. Aga seda, kullakesed, me ei saa teha. Kuigi mõnikord teeme.
Järgmisel aastal tõstan mässu ja lihtsalt ei lähe kooli! Lähen mujale. Näiteks randa...

radirii ja radiraa

Tulime hetk tagasi Mati ja Annika pulmast. Ikka on tore pulmas käia ja olla - näeb kenasti riietatud pruutpaari, saadakse kokku tuttavatega ning saab süüa ja nalja.
Abiellumisel mõtleme ikka, et abiellun selle inimesega, kuid lisaks sellele abiellutakse Selle Inimese perekonna, sõprade ja tuttavatega. Kuid see on juba tõsine asi. Ei pea loomulikult kõigile meeldima, kuid selle teadmisega tuleb arvestada.
Kristlaste pulmades on seetõttu lahe käia, et laulatusel lauldakse kõik laulud kenasti ja kõvasti kaasa; ei soovita head õnne suusoojaks vaid öeldakse lausa õnnistav palve koos pastoriga. lisaks on seegi tähtis, et inimesed pole pidanud ennast veennud abielluma. abiellutakse seetõttu, et võetaks selge ja üheselt arusaadav vastutus. ka ollakse sõna otseses mõttes nõus koos elama inimesega kuni "surm meid lahutab". Ja see on juba väga tõsine asi. Mitte ainult formaalne suusoe vaid selge soov ja tahe seda teha.
Minu paps abiellus mu emaga seetõttu, et mina olin sündimas, kuid see ei takistanud neil koos elada kuni tänase päevani.
Mõnikord öeldakse, et abiellutakse teineteisega ja iseendite pärast. Mina arvan, et see on poolik tõde. Sest abiellutakse ka laste pärast (kui neid peaks sündima), seega võetakse ka nende ees vastutus. Olen näinud noore inimese pisaraid, kelle isa jättis pere maha. Selliselt nutvat noort hinge näha, on valus kogemus. Pole minu asi öelda, mis põhjusel need inimesed lahku läksid, kuid olen kindel, et lapsed on piisav põhjus, et kokku jääda...

olla või mitte ...

Küsimus olemise kohta on mõnda aega siiski vana asi. Mis on olemine ja kuidas me millegi olemasolus üleüldse saame kindlad olla. Tavamõistus (mida me kõi koos nii kenasti kasutamine) mõõdab olemist läbi meeleelunidite - kui saan haista või kompida või nuusutada või maitsta või kuulda, siis on see asi kindla peale olemas. Lihtne.

Kuid mida peale hakata abstraktsemate asjadega nagu vabadus, armastus?
Olemise tajumine on universaalne ja samas unikaalne kogemus. Me saame aru iseenda olemasolust - aeg-ajalt on see seotud kannatustega või soovimatusega, enamasti siiski nauditav.
Olemisest sõi olesklemisest mulle alati ei piisa, seega vaja enda olemasolu vajalikuks teha. Mul küll selline tunne on. Kunagi tegin bändi; pidevalt püüdnud ennast määratleda läbi vastandumiste autoriteetidele (mis loomulikult tähendab muude autoriteetide kummardamist); töötanud koolis kantuna missioonitundest; loonud perekonna ja see on andnud eksistentsile uue dimensiooni (peamiselt just lapse sünd),
Kirikus räägime seda, et meie olemisel peab olema juures ka igavikumõõde - st teadmine, et sellel, mida teeme on olemas mõju sellele, mis toimub peale meie surma.
Ma usun, et olemine on kingitus. Niisama, ilma et sa midagi väga suurt ära teed või tegemat jätad. Usun, et elu väärtus seisneb selle olemasolus, ka siis kui eksistentsi saab mõõta mõningate ajahetkedega. See video aitab mu arust hästi selgitada, mida mõtlen.

P.S See, et kirjuta, tähendab, et puhkus on läbi

puhkan...

...tööst ja
... mõtetest ja
...

möh

sai siis jälle hansat tehtud. lõbus ja rõemius ettevõtmine. sai igatsorti nalja näha ja kuulda. see aasta mõõgavõitlusesse ei jõudnud, kuid üllatasin ennast vibu- ja ammulaskmises; vibust 38 ja ammust 45 silma (50-st). nälja korral võtan oksa ja nööri ning lähen sigu jahtima.
elurütm täiega sassis - kuigi olen väsind, ei tule uni enne kella 2:00 öösel. jalad valutavad ja kõht on ka pisut veider.
hispaania tegi sakslastele pähe. ilus võit - olé!
homsest hakkab EÕM. kaks nädalat Räämal komandöörida, vahepeal kahes pulmas käia, olla abikaasa, isa ja sõber - kõik see võtab aja.
hilisõhtune sonimine sai seekord.
kuid Kirstjan Saamuel kasvab erakordse kiirusega - mees seletab juba nägusid ja teeb isikutel vahet - mind või HB-d nähes muudkui naerab. täna vaatasid Taaniel Tobiaseg tükk-aega naerulsui tõtt. vot millest siis noorte vanemate igapäevarõõmud seisnevad.

jalgpall on...

... parem kui seks!

?

vaene salsaller...

Kogu tõde leviteerimisest

Vaatasite viis päeva paastudes sügavsiniseid õnnekive
neid samu kive, mille sapist väljaopereerimine tegi õnnelikuks ühe mitteametliku poolperekonna
siis tallutasite sütele enda külmvalgeid põhjamaa taldu
ja alles siis võtsite kätest kinni ja ütlesite "ommmm" või sii "umm" ja mõned ütlesid "mhm?"
kuid leviteerimiseks selleks ei piisand
ah käigu see njuueidž kassihänna alla koos vikerakaarevärvilise udu ja valguseneelamisega
mulle piisab batuudist
selliselt saavad ka paksud lennata
kasvõi hetkeks
aga sellest piisab
et tunda ennast lendava või siis tõusvas joones kulgeva olendina

minu viis asja

sain karini blogist väljakutselaadse asja, et miski küsimustik. noh vaatan siis kuda see mul välja tuleb
1. Mida tegid 10 aastat tagasi
lõpetasin artus TÜ juures õpetajakoolituse aastat ja otsisin kohta kuhu tööle minna; aktiivselt bändi (Dream Room)
2.5 asja minu nimekirjast "Vaja teha"
a) viimased kolimiskastid lahti pakkida
b) e-kool ära täita
c)vanemate juures sara ümber lükata
d) kalale minna
e) ...

3. Minu lemmiknäksid
juust, täislihavorstikesed, krabipulgad, maiskrõpsud, vobla
4. Mida teeksin, kui saaksin miljonäriks
pangalaenule teeks 1:0

5. 3 kohta, kus olen elanud:
Kaerepere, Hertu, Tartu

see hägune pilt punaste ringidega on tegelt lahedaim looduskogemus viimastel päevadel - sõitsime eila öösel tallinnast pärnu poole ja kuskil poolel eel nägime tee ääres musti kogusid - metssead, koos põrsastega ja puha. kui autoga nende juurde tagurdasime, panid nad putku. tegin äärmiselt ebaõnnestunud pildi. (punased ringid tähistavad sigu)

istun sütevaka filosoofia eksamil. selge on see, mis iga aasta - need jorsid ja jobud, kes pole tunnis käind ja seega ka pole õppinud, suudavad eksamil üllatada erakordse ignorantsusega. igav on ka selliseid kuulata ja vahest ka naljakas, sest nad hakkavad filosofeerima - püüdes komisjoni ära võluda erakordse sõnademulinaga. seevastu on vinge kuulata neid, kes asjad enese jaoks ka läbi mõelnud. tõesti on nauditav. tõeline filosoofiaeksam (muarust) peakski olema vestlus õpetaja ja õpilase vahel, vajadusel suisa vaidlus. õpilane, kes on selleks võimeline ja ka enda seisukohta omab ja seda kaitseb, see on kohe väga kõrget hinnet väärt (muarust vähemalt).
filosoofiaeksamil on ka ülbustennetav võime - iga aasta saan aru, et ma olen mingites asjades paras ohmoon - no ei tea seda nime, mõistet ja teooriat. valus kuid kosutav on see teadmatuse mats. näh, olen ikke inimene. hea teadmine.
ära viskab see, kui inimene väidab midagi ja lisab ' a kõigil on enda arvamus'. no mida?! Ei ole ju igal inimesel enda originaalset arusaama iga asja kohta. ikke me laename, võtame omaks ja üle teise või kolmanda seisukoha ja kuulutame selle ainukehtivaks Tõeks. on mugav ütelda, et igaühel on enda arvamus, sest see: a) vabandan enda ignorantsust ja/või rumalust antud teemas (sest kui see on minu arvamus mis on võrdväärne potentsiaalse kuue miljardi arvamusega, siis ei kuulu minu arvamus vast kõige rumalamate hulka. ja kui kuulubki, siis on ta vaid üks paljudest rumalatest arvamustest); b) näitab minu tegelikku huvipuudust antud teema vastu ja on mugavam edasi liikuda.

kapile

elus võivad ilusad olla ka need asjad, mis tihtipeale ilu ei nõuagi. näiteks nagu elektrikapp. selle kapi leidsin Palangast. Elwo või miski muu elektrifirma peaks tõsiselt linna kaunistamise peale mõtlema, mõned kibedama käega kunstnikud palkama ja kapid ilusaks värvima.
Ei hakkagi miskit allegooriat siit edasi aretama.
Kool saab küll läbi, kuid sel aastal ka nukker, lahkus korraga viis inimest PSHG-st , kes ka kolleegid olnud (neli õpetajat ja üks töömees). Tõkke Uuno minek oli rõemsam, sest ta läks pensile. Muude puhul oli nukker. Eriti loomulikult Ene Oltre . Kui rääkida inimesest, kellesse emotsioon koondunud, siis on selleks Ene. Võeh. Sütevaka lahe omadus on see, et suudetakse igatsorti asju teha ühtlaselt väärikalt, pidulikult ja naljakalt. Kah ilus asi.

o sancta simlicitas!

Allpool olev hümni esitamine kuulub mu arvates lahedamate hulka. Julge, provokatiivne ja teise kõlapildiga. Veider, et väidetava laulurahva hulka kuuluvad jalgpallifännid ei suuda laulurea lõppu pisut pikemalt venitada ja kui hääl kähe ja mäng nõme, siis tuleb Ewert läbi klobida. No ma ei tea.
Ja see ei juhtunudki depressiivses Eesti väikelinnas?!

meie mehel täitub esimene kuu

juhend vastsündinu eest hoolitsemiseks

sain sõber Andreselt säärase manuaali

asjad õigesse kohta

üleeila oli vast see kaunis hetk, kui suutsin enese ja enda kaasa ihumobiilid korraga vetsupotti paisata. eks see nõutukstegev oli - sukeldud kättpidi potisügavustesse ja tirid veest (puhtast!) välja esemed, mis juskui käe ja kõrva külge kasvanud. sümboolses mõttes oli tegu ääretult prohvetliku teoga - mobla kukkus sinna kuhu kuuluma peabki. eks mõnes mõttes on see teinud meist suhtlusorjad. ega mobladega teab mis väärtsuhtlust ei arendatagi. raha tehakse, midagi müüakse, plämatakse, antakse teada, kes kellega käib jne. kuid SUHTLEMIST ei toimu. ajavõtmist ja KOOSOLEMIST. inimesele tuleks ikke silma vaadata ja siis ütlda või ütlemata jätta. kuid kontakt on tähtis. ma pole miski tehnoloogia vastana. vidinad ja jupid mulle meeldivad. meeldib ka teadmine, et ma saan nendeta hakkama. kuivkäimla, mullane kartul ja allikavesi sobituvad minuga väga hästi. kui peaks selleks vajadus olema.
enda moobeli sain tööle, naine vajab vast uut. naised on ikka kallid...

Kristjan Saamueli viimased arengud

labas!

sedasi kõlab 'tere' leedu keeles. Kooliõpilastega sai käidud kolmepäevasel Leedu reisil. Tavapärane Palanga-Klaipeda-Nida tuur oli.
Muljetada väga ei viitis. Mõningad allegooriad siiski. Peamiselt üks.
Palangas on säärane suvitus-jalutus tänav, mille ääras kõikvõimalike söögikohti ja putkasid on. See tänav viib otse mere äärde ja pika jalutussilla peale, mis merre ulatub. Vot selle silla peal käis vilgas kalapüük:
Igatsorti meha ja õngi oli. Enamasti peened ja mugavad korkvarrega õnged. Püüti peamiselt tuulehaugi lesta. Mõnel mehel oli õng, mõnel mehel õngi tükki kümme. Kuid kõikide nende leedu tuulehaugijate keskel oli ka üks väike leedu poiss, kes püüdis kala vanaisa vana spinninguga. Sellisega, kus tamiil on lahtiselt ketta peal ja millel tamiil, iga veidigi liig entusiastliku heite järel, sassi läheb. Kuid see ei ugenud, et tal tamiil seal puntras oli. a oli võrdväärne. Mees meeste seas. kalamees kalameeste seas. Luges see, et ta püüdis samas kohas, sama söödaga, sama kala. Ainult ritv ja ketas olid erinevad, vanad.

Meetod võib olla milline tahes, tähtsam on tulem ja see, miks sa üht või teist teed.
Kogudusedki on erinevad - mõned panustavad uutele ritvadele - meetoditele, mõned usaldavad vanu, kuid see millega 'püüda' ja mida 'püüda' on sama.

ugri-kristlus

teadpärast toodi ristiusk meite maale mõega ja vere abil. lugedes Henriku Liivimaa kroonikat lugedes paistab silma aotluslik vajadus näidata siinseid rahvaid kui jumalatuid paganaid. Küllap oli Henrikul õigus, kui vaadata asja tema vaatenurgast. Samas puudub meil lugu enda mätta otsast vaadatuna. Olgem ausad - küllap oli 13. sajandi hakuks eestlaste seas kristlasi, kui juba mainitakse eesti päritolu munka Nicolaust. Ei moodustanud nad mingit karjuvat enamust või muud säärast, kuid on üsna selge, e saksa kroonikul oli oluline maha vaikida usklike olemasolu. Alates 19. sajandist Jakobson-Bornöhe taolistest vene võimu austajatest alates ongi meile sõöödetud lugu "mõõgast ja verest", mille tulemusena kristlaseks olemine võrdsustub vaat et eestluse reetmisena. Ometigi on krstlik sõnum universaalne ja rahvusülene.
See mis puudu, on ugri-touch kristlusel. Nii kui on olemas keldikristluse omapärane ja looduskeskne jumala- ja maailmatunnetus, eksisteeris kuskil kindlasti analoogne ugri-kristlik maailmatunnetus. Võib olla Karja kiriku laejoonistused on osa sellisest ehedast ugri-kristlikust ilmavaatest. Iseküsimus on see, mil moel see teoloogias väljendus. Seda peab vast rahvalauludest kaevama. See asi vajab seega selgitamist.

arenguvestlemised

eile võeti mind siis ühes koolis vaibal - arenguvestluse sildi all. kui ma ei tunneks isiklikult seda, kena inimest, kes arenguvestluste koolidesse tooja on, siis teeks miskit hirmsat tema suunas. no ei meeldi mulle see mullitamine. kuidas on läinud jms. tavaliselt on läinud. piinlik on kah istuda ja ennast analüüsida enda kaastuttavate ees. vahest mõnedele säärane enesetorkimine meeldib, mulle mitte. sai siis maha öeldud, et järgmine õppeaasta võib olla mul viimane koolisüsteemis. mõtet olen juba paar aastat mõlgutand, nüüd sai siis see varbaliseeritud.
võtsime HB-ga väikese mähkmemäärija ja jalutasime lähedalasuval uusarendusel. seletasime, et vaja teha elus neid asju, milles oleks tähendus ka enese jaoks. erinevad eluvaldkonnad peaks olema tähendusega kaetud või siis sellest juhinduvad.
koolitöös leian tähendust pigem gümnaasiumiastmes. seal saab arutleda, vaielda, kuulataka mõnda Arvamust. põhikool on selline veider staadium.
täna on järgmises koolis arenguvestlus - O Happy Day!

KAKS MILJONIT ETIOOPIA LAST

Uudis kõlas täna järgmine: sellel aastal ootab näljasurma 2 000 000 (KAKS MILJONIT) Etioopia last. Hädasti abi vaja Etioopiale, kuid raha pole, sest raha antakse Hiinasse.
KAKS MILJONIT ETIOOPI LAST vaatavad surevate silmadega, kuidas diktatuurriik Hiina taastub maavärinast, sest majad, infrastruktuur ja muu säärane on miskipärast tähtsam kui KAKS MILJONIT ETIOOPIA LAST.
Raha pole ju maailmast otsa lõppenud, kuid abivajajaile raha eraldamine on selline veider. Seksikamate piirkondade aitamine on IN, nälgivate Aafrika laste toetamine on OUT.
Ometigi peame meie just saame justkui lasteks, kui tahame olla mingitki servapidi Taevariigi kaaspärijad. KAKS MILJONIT ETIOOPIA LAST, KAKS MILJONIT UNISTUST ja KAKS MILJONIT LOOTUST paremale elule, surevad.
Kui minu laps oleks üks KAHEST MILONIST LAPSEST, kes peaks surema, mida teeksin mina?
Paraku on inimesi ja lapsi nende hulgas alati suremas olnud (näljad, sõjad, hajigused jne) Ei saagi ju igat silmapaari taga nutta. Kuid võiks.
John Donne mõtisklus hingekellalöömisest meenubki kohe...

jälle käisin Going Upil jutlemas. Seekord siis igivanadel alko-, tubaka-, narko-, seksiteemadel. tore oli näha Märt Saart ja Daniel Viinalassi mähkmetes (kehastusid Kristjaniks ja Saamueliks). Eredain oli siiski pärastpoolne istumine Big Ben-is Peebu ja Alariga. Peep on täis uusi ja säravaid ideid, mis puudutavad uut teoloogilist mõtlemist. Seda just koguduse rajamise ja arendamise vallas. see pani ennastki mõtlema ja sügama. Lugesin Hesiekeli raamatust lugu, kus surnuluud elustatakse. Jumal tahab elustada, sellegi, kes tundub olevat lootusetu. On mille üle mõelda (mul, pean silmas).
magada tahaks...

taandunud prioriteedid

Mu naine sai nädalapäevad tagasi hakkam megasünnitusega - ta tõi ilmale, poja, kellega koos sündis isa, vanaema, vanaisa ja pinu tädisid-onusid.
Kuid minu jaoks tähtis minu kui isa sünd.
Ei oleks uskund, et isaks olemine on miskit ürgset ja võimast. Lood nagu Iisaki ohverdamine, Absalomi mäss Taaveti vastu ja kadunud poja oma, saavad uue värvingu ja tähenduse.
töö, bänd jms on teisejärguline... ilus tunne on. Elul on värvi, mõtet, maitset ja hinda....

Kristjan Saamueli 1. ja 2. elupäev väljaspool emaüsa

Superstaari andmed

Sünnihetk: 23:46
Sünnikuupäev: 06.05.2008
Sünnikoht: Pärnu Haigla sünnitusosakond, palat nr 3
Sünnikaal: 3700 g
Pikkus: 51 cm
Nimi: Kristjan Saamuel

Ta tuli!!!!!

Klassikalis-hellenistliku iluideaalide seisukohalt on vastsündind laps kole. Kuid keda kotib see hellenistlik iluideaal, kui see krimpsus, lillaks humanoidisarnane tegelane on minu enda liha ja veri! Minu elu uus superstaar on sündinud!
(Piltide järjekord on ajalises mõttes segamini)

Striptiis vä?

Mis on pildil?
Kui arvasite, et tegu on Auguste ja Louis Lumiere poolt leiutatud kinemotograafiga, siis te eksite. Miks? Sest täna sain teada, et tegu pole millegi muu kui striptiisimasinaga. Nimelt küsisin õpilaselt, milline uudne meelelahutusvahend võeti kasutusele 19. saj lõpus vendade Lumierede poolt. Lisasin, et selleks kasutati kinemotograafi. Poiss sügas kukalt ja sõnas siis "Striptiis vä?"

asjad kipuvad halvaks minema

"asjade" omadus on rikneda, ehk siis kaotada enese algne ja esmane värskus, lasta mööda küpsus ja seejärel kuskilt otsast roiskuma, kõdunema, mädanema, lagunema hakata.
Järjest enam saan aru, et kõike kõigile andes toimub väärtuste ja muude hääde asjade inflatsioon, ehk siis väärtuskadu. Sellesama tõttu kõikvõimalikud vennaskonnad ja salaordud tekivadki - miskit peaks olema ka sellist, mis ei ole kõigile kättesaadav. olgu selleks mingit sorti info, varandus, truudus vms.
iga uks pole niisama pärani lahti, et sealt sisse ronida, mõne asja jaoks peab pingutma. lausa niipalju, et higi, vere ja pisarate lõhna on tunda. Näiteks abielu, seks, sõprus, lapsed ja muu säärane
Me saame elult rohkem kui väärime... see on hea ja annab lootust ja kergitab usku Jumala headuse suhtes. Kui asi on niisama käes, ega me tast suurt ei pea. Kui aga eelpool mainitud vedelike vaevaga saadud, siis oskame seda ka hinnata.
Et asjad ei halveneks tulebki meil, meestel rabeleda. Me ei armasta niisama asju. isegi kui see on Jumala arm, tahame seda mingil viisil välja teenida. mitte välja teenida, kuid vajame tõestus, eelkõige iseendale, et oleme kõike seda väärt. Mitte seepärast kes või mis me oleme vaid vaatamata sellele kes või mis me oleme.